Ukuchaza amalungelo nezibophezelo zezingane; ukuchaza izibophezelo namalungelo abazali; ukunquma inkambiso nemihlahlandlela yokuvikelwa kwezingane nokukhuthaza izingampilo; ukulawula izindaba ezithinta ukuvikelwa nezingampilo lezingane, ikakhulu lezo ezisengcupheni kakhulu; ukudidiyela imithetho ephathelene nenhlalakahle nokuvikelwa kwezingane nokuhlinzekela iziwombe ezincikile.
Amakhaya akhona kahulumeni agcina izingane, izindawo eziphephile, izinsiza zokunakekela, izikole zasembonini nalezo zokulungisa izimilo.
i onguchwepheshe emisebenzini yokuthola izingane ezitholiwe obhaliswe ngaphansi koMthetho Wochwepheshe bezeNhlalakahle, 1978 Umthetho No.
isivumelwane sokusebenza ngezingane ezitholiwe, ngokwenhloso yesahluko 17, sisho isivumelwane esibhaliwe esisayinwe yinhlangano ebhalisiwe yokuvikela izingane eNingizimu Afrika nenye elinganayo yakwelinye izwe ngenhloso yokugqugquzela umsebenzi wokugcina izingane ezitholiwe phakathi kwezwe laseNingizimu Afrika nelinye elithintekayo.
b iNkantolo ePhakeme, ngokwenhloso yeSahluko 20.
d ukuphoqelela emsebenzini noma e uhlobo olunzima lokusebenzisa ingane olwenqatshiwe ngokulandisa kwesigaba 141.
Umthetho Wabaxazululi Ezindabeni Ezithile Zokwehlukanisa umshado uchaza Umthetho olawula ngokuxazulula izindaba ezithintana nokwehlukanisa abantu abashadile ka 1987 Umthetho No.
udokotela, uchaza usolwazi wezempilo obhalisiwe noma othathwe njengalowo obhaliselwe ukwenza umsebenzi wokwelapha ngaphansi koMthetho Wongoti Bezempilo, Amazinyo Nosolwazi bemisebenzi yezempilo ka 1974 Umthetho No.
umasipala, uchaza umkhandlu wedolobha, wesifunda noma wasekhaya osungulwe ngaphansi kwesigaba 12 soHulumeni baseKhaya: Umthetho Wezinhlaka zoMasipala ka 1996 Umthetho No.
usolwazi wengqondo uchaza umuntu obhalisiwe osebenza ngomqondo wabantu noma othathwe njengalowo obhaliselwe lo msebenzi ngokulandisa koMthetho Wodokotela bemithi, Bamazinyo Nemisebenzi exhantile Yezempilo ka 1974 Umthetho No.
ukwazisa mayelana nanoma yisiphi isaziso, incwadi noma enye inqubo ngokulandisa kwalo Mthetho, kuchaza ukwethula leso saziso, incwadi noma enye inqubo ngokuhambisana nenqubo ehlinzekelwe ukwethula inqubo ngokulandisa koMthetho Wenkantolo yeziMantshi ka 1944 Umthetho No.
Isisekelo seSivumelwane seNhlangano Yezizwe Siyonqanda Ukuhweba Ngabantu kuchaza ukuthi Inqubo yeNhlangano Yezizwe iyoNqanda, Icindezele futhi Ijezise Ukuhweba Ngabantu, ikakhulu besifazane nezingane, Iyosekela Isivumelwane sika 2000 seNhlangano Yezizwe esilwisana Nobugebenzu Obuhleliwe Obuxhante emazweni , umbhalo ofanayo wesiNgisi uyatholakala kuSheduli 4.
Kulo Mthetho, igama noma isisho esithathelwe egameni noma esishweni esichazwe esigatshaneni 1 sihamba nencazelo efanayo ngaphandle uma ingqikithi ibonisa ngenye indlela.
e ukubona izithelo zezibophezelo zaseNingizimu Afrika eziqondene nenhlalonhle yezingane ngokulandisa kwezikhali ezimiswe emhlabeni jikelele nezibophezela iNingizimu Afrika; kanjalo f ngokuvamile, ukukhuthaza izinga lokuvikela, intuthuko nenhlalonhle yezingane.
c nomthetho kamasipala ophathelene nokuvikelwa nenhlalonhle yezingane, ukungqubuzana kufanele kuxazululwe ngokulandela isigaba 156 soMthethosisekelo.
c nomthetho kamasipala, ukungqubuzana kufanele kuxazululwe ngokulandela isigaba 156 soMthethosisekelo.
Ngenhloso yokuqhuba ngendlela efanele isigatshana 2, ngokwesigaba 1466 soMthethosisekelo, Ungqongqoshe kufanele ethule yonke imigomo eshaywe ngaphansi kwalo Mthetho nethinta isifundazwe eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe ukuze uphasiswe.
b umthetho obusa inqubo eyenzeka ezinkantolo zezingane ngokulandisa kwesigaba 521.
Lo Mthetho kufanele uqaliswe ukusebenza yizinhlaka zikahulumeni emazingeni kazwelonke, ezifundazwe, uma kwenzeka ezinhleni zohulumeni basekhaya kuye ngesigaba esiqondene salo Mthetho nemigomo eyaba iqhaza ngokwehlukana kanye nezibophezelo.
Ngokubheka ukuthi kunezidingo zenhlalonhle nezomnotho ezikhona ezincintisanayo, ngesikhathi sokusebenza kwalo Mthetho, uhulumeni kufanele athathe izinyathelo ezifanele ezihambisana nezinsiza ezikhona ukuthola indlela yokufinyelela nokufeza izinhloso zalo Mthetho.
c yonke inqubo, izenzo nezinqumo ezithathwe yizinhlaka zikahulumeni ngalo lonke udaba oluthinta ingane noma izingane jikelele.
Kulo lonke udaba oluthinta ingane , iqophelo eliphawulwe esigabeni 282 soMthethosisekelo elithi ilungelo nesidingo sengane sibaluleke kakhulu kufanele lilandelwe. Izinto ezisemqoka enganeni kufanele zinqunywe ngokubhekela isigaba 6 salo Mthetho.
d evikela ingane ekubandlululweni nganoma yisiphi isizathu kuhlangene nesimo sayo sempilo noma selunga lomndeni wengane.
Uma udaba oluthinta ingane lubandakanya ukukhetho phakathi komzali othile nomunye, noma phakathi kombheki wayo noma umuntu nomunye, kufanele kungabi nokwenzelelwa emzalini, kumbheki wayo noma emuntwini ngenxa yobulili bakhe.
Uma isenzo esithile siyohlomulisa ingane kakhulu, umndeni wengane kufanele unikwe ithuba lokuzwakalisa uvo lwawo nganoma yiluphi udaba oluthinta ingane.
b kufanele imibono nokuziqokela okwenziwa yingane kucatshangelwe ngokuhambisana neminyaka yayo, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko.
b ukulibala ngesenzo noma ngesinqumo okufanele sithathwe kufanele kugwenywe ngakho konke okusemandleni.
Umuntu onesibophezelo namalungelo obuzali ngengane nalapho sekubhekelwe ubudala, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko yengane nengane uma kufanele, kummele aziswe ngaleso senzo noma ngesinqumo esithathwe ngodaba oluthinta kakhulu ingane.
Kulesi sigaba "umzali" uhlanganisa noma ngubani onezibophezelo namalungelo athinta ingane.
Amalungelo ingane enawo ngokulandisa kwalesi Sahluko engezelela kulawo ingane ewathole kuMthethosivivinywa Wamalungelo Esintu.
Zonke izinhlaka zikahulumeni kuyo yonke imikhakha yakhe kanjalo izisebenzi, izikhulu nabammele leyo mikhakha kufanele bahloniphe, bavikele futhi bakhuthaze amalungelo ezingane aqukethwe yilesi Sahluko.
Umbandela ongaphansi kwalesi Sahluko ubophezela umuntu ngempela kanjalo nesakhiwo esimiswe ngumthetho, kuye ngesimo ngasinye lapho kubhekelwa khona uhlobo lwelungelo nomsebenzi ogixabezwe yilelo lungelo.
a uma lowo mthetho wenza noma ungahunyushwa njengonciphisa igalelo lokusebenza kwalowo mbandela ofunekayo futhi osekwayo emphakathini wentando yeningi, kusukela esigqini, ebulungisweni nasenkululekweni lapho sekubhekelwe wonke amaphuzu, kuhlangene nalawo abhalwe esigabeni 36 1 a kuya ku esoMthethosisekelo; noma b uma ehlinzekwe ngenye indlela esigabeni 3.
Uhlaka lukahulumeni, isiphathimandla, isisebenzi noma ommele uhulumeni noma omunye ophethe ongamele ngokomthetho ingane, uma ebambile odabeni oluthinta ingane, kufanele aqhube ngeqophelo eliphawulwe esigabeni 28 soMthethosisekelo nesigaba 6 salo Mthetho nokwazi ukuthi isifiso sengane sibaluleke kakhulu.
Yonke ingane enamandla okubamba iqhaza elibonakalayo kwinqubo yobulungiswa noma emthethweni odabeni oluyithintayo inelungelo lokubamba iqhaza elifanele. Imibono ezwakaliswa yingane kufanele ilalelwe.
i lokungasetshenziswa ngqo ezigamekweni zempi nokuvikelwa ngezikhathi zenxushunxushu noma zempi.
Isidingo sengane sibaluleke kakhulu kulo lonke udaba oluthinta ingane.
Yonke ingane inelungelo lokungenziswa imikhuba yenhlalonhle namasiko eyingozi empilweni, esithunzini nakwinhlalo yayo.
Ukulimaza izitho zangasese zowesifazane noma ukusoka komuntu wesifazane njengesiko akuvunyelwe.
b lokungahlolwa ngenkani ubuntombi noma ubunsizwa ngaphansi kwezimo ezingenampilo.
b lemfihlo eqondene nesimo sayo sempilo kanjalo nesomzali, oyinakekelayo noma ilunga lomndeni ngaphandle uma leyo mfihlo ingafezi kahle izidingo noma ihlomulise ingane.
Yonke ingane inelungelo lokuletha nokusizwa ekuletheni udaba phambi kwenkantolo yezingane, inqobo uma udaba lungaphansi komngcele namandla aleyo nkantolo.
Noma ngubani obhalwe kulesi sigaba, unelungelo lokuya enkantolo enamandla lapho engazwakalisa khona isikhalo sokuthi ilungelo eliqukethwe kuMthethosivivinywa Wamalungelo Esintu noma lesi Sahluko soMthetho Wezingane lephuliwe noma lisengcupheni, kanjalo inkantolo ingakhipha isinqumo esingahlanganisa ukunikwa kwamalungelo.
e inhlangano egameni lamalunga athile anentshisekelo.
Yonke ingane inesibophezelo esifanele esihambisana nobudala bengane namandla ayo ngomndeni, ngomphakathi, ngohulumeni nemiphakathi emukelwe ngokomthetho ngokunjalo nomphakathi wamazwe omhlaba.
Ingane, akukhathalekile ukuthi ngeyesilisa noma ngeyesifazane ingena ezingeni lobudala bese iphenduka umuntu okwazi ukuzithathela izinqumo lapho seyifike eminyakeni engu 18.
Umuntu angaba nezibophezelo noma amalungelo agcwele noma athile mayelana nengane.
Umama wengane, akukhathalekile ukuthi uganile noma akaganile unezibophezelo namalungelo agcwele ngengane.
Uma umama wengane engashadile futhi ubaba wengane engenazo izibophezelo namalungelo agcwele noma engenazibophezelo namalungelo obuzali athinta ingane, ogada unina wengane unalezo zibophezelo namalungelo engane asukela ekugadeni kwakhe unina wengane.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni ezalwe ngaphansi kwesivumelwane sokuzalelana ingane.
nganoma yisiphi isikhathi phakathi kokukhulelwa nokuzalwa kwengane.
c ngemuva kwesiqiniseko senkantolo ngesivumelwane sezibophezelo namalungelo obuzali ngengane ngaphansi kwesigaba 22 noma d uma futhi kuye ngokuthi izibophezelo namalungelo obuzali akhishwe yisinqumo seNkantolo ePhakeme.
Lesi sigaba asithinti isibophezelo soyise wengane lapho kufanele ondle khona ingane.
Ngokuhambisana nesigatshana , ubaba wangempela wengane ongenazo izibophezelo namalungelo maqondana nengane ngokulandisa kwesigaba 20 no 21 angenza isivumelwane nonina wengane noma nomunye umuntu onezibophezelo namalungelo engane lapho efuna khona ukuthola lezo zibophezelo namalungelo aqondene nengane ngendlela eyobekwa kuleso sivumelwane.
Umama wengane noma omunye umuntu onezibophezelo namalungelo ngengane angedlulisela kubaba wangempela amandla ezibophezelo namalungelo engane kuphela abanazo nabanawo ngengane ngesikhathi kusayinwa leso sivumelwane.
Isivumelwane sezibophezelo namalungelo kufanele sibe nesakhiwo futhi siqukathe imininingwane echazwe ngumgomo.
somuntu othile ecabangele intshisekelo yengane, lapho enikwe igunya yinkantolo.
Noma ngubani onentshisekelo ekunakekeleni, empilweni noma entuthukweni yengane angafaka isicelo eNkantolo ePhakeme, enkantolo yokwehlukanisa uma kunodaba lokwehlukanisa noma enkantolo yezingane ngenhloso yokuthola isinqumo esinika ummangali izibophezelo namalungelo agcwele ngengane.
d noma yimaphi amanye amaqiniso akhona, ngokombono wenkantolo okufanele abhekelwe.
b ingammisa leso sicelo esiphawulwe ekuqaleni ngezizathu ezinganqunywa yiyona.
Ukwabiwa kwezibophezelo namalungelo kumuntu ngaphansi kwalesi sigaba akunamthelela ezibophezelweni nasemalungelweni omunye umuntu angaba nawo ngengane efanayo.
Uma isicelo senziwa ngaphansi kwesigaba 23 yisakhamizi saseNingizimu Afrika ngenhloso yokunika izibophezelo namalungelo aqondene nengane noma ukuzishaya samqaphi wengane, isicelo kufanele sithathwe njengaleso sokuthola ingane esixhantele kwelinye izwe ngokwenhloso yeSivumelwane saseHague Sokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe neSahluko 17 salo Mthetho.
b kumuntu ohlobene nengane kuphela ngesizathu sokuthi wanikela ngesitho sakhe sokumithisa ngesikhathi ingane yakhiwe ngokujova unina noma lowo owayibeletha.
Umzali onesibophezelo namalungelo mayelana nengane angaqoka umuntu ofanele njengomzali ongumfakela bese enika lowo muntu izibophezelo namalungelo obuzali aqondene nengane uma kwenzeka kufa umzali wangempela.
b lapho umzali ongumfakela evuma ngokusobala noma ngezenzo ukwemukela ukuqokwa.
uma umuntu oyedwa noma ababili beqokwa njengabazali abawumfakela, oyedwa noma bobabili bengemukela ukuqokwa ngaphandle uma ukuqokwa kuhlinzeka ngenye indlela.
ukwaba izibophezelo namalungelo kumzali ongumfakela akuphazamisi izibophezelo namalungelo omuntu avele enawo ngengane.
Kulesi sigaba "umzali" uhlanganisa umuntu othole izibophezelo namalungelo aqondene nengane.
b sokwelula noma sokunqinda amandla omuntu othile ezibophezelo namalungelo obuzali lowo muntu othile anawo ngengane.
Isicelo esifakwe ngokulandisa kwesigatshana 1 singahlanganiswa nesicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 23 sokwaba izibophezelo namalungelo aqondene nengane ebhekiswe kulowo ofake isicelo, ngencazelo yalesi sigaba.
c amanye amaqiniso ngokubona kwenkantolo okufanele abhekelwe.
Ngemuva kokuthola isicelo somuntu esiphawulwe esigatshaneni , Inkantolo ePhakeme inganquma ukwelula izibophezelo namalungelo omuntu mayelana nengane, isikhathi eseluliwe ngeke sedlule eminyakeni emithathu ngemuva kokuba ingane ifike eminyakeni engu 18, uma kukhona izimo ezehlukile eziqondene nokuvikelwa nempilonhle yaleyo ngane ezizwakalisa isidingo sokwelula isikhathi.
Umqondisi-Jikelele noma inhloko yentuthuko yezenhlalakahle esifundazweni.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 22 (a)(ii) noma (b), 23 , 25 (b), 27 noma 28 singethulwa phambi kweNkantolo ePhakeme, enkantolo eqhuba udaba lokwehlukanisa umshado noma enkantolo yezingane endaweni lapho kuhlala noma kuvame ukuhlala khona ingane noma etholakala khona ngaleso sikhathi.
Isicelo esenziwe ngaphansi kwesigaba 23 1 sokwaba amalungelo nezibophezelo ezigcwele zobuzali noma isinyathelo sokubheka ingane kufanele siqukathe izizathu zokuthi kungani ofaka isicelo engaceli ukuthatha ingane ngokuphelele.
Inkantolo elalela isicelo ingakhipha imvume ngaphandle kombandela noma ngaphansi kwemibandela ethile ebona ifanele noma ichithe isicelo kodwa isicelo singavunywa kuphela uma lokho kuyosiza futhi kufeza izifiso ezinhle zengane.
Uma kucutshungulwa isicelo, inkantolo kufanele iholwe yinkambiso ebekwe eSahlukweni 2 no 3, kuye ngokuthi leyo nkambiso iyahambisana nodaba olusezithebeni.
a kwethulwe phambi kwayo umbiko nezincomo zommeli womndeni wasemajajini, usonhlalakahle, usolwazi wengqondo noma uchwepheshe ofanele.
d Ukuba ofake isicelo noma iqembu eliphikisa isicelo likhokhe izindleko zophenyo noma zenkantolo.
b inganquma ukuba amaqembu athintekayo noma elinye lawo noma uhulumeni akhokhe izindleko zokummelwa lapho ibona ukuthi ukwehluleka ukwenza njalo kuyoba nomthelela wokwephulwa kobulungiswa.
Ngesikhathi sokuqhubeka kodaba enkantolo, uma kuhlaluka enkantolo ukuthi leyo ngane ethintekayo noma ebandanyekayo odabeni idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, inkantolo inganquma ukwedlulisa umbuzo wesidingo sokuvikelwa nokunakekelwa kwengane enkantolo yezingane ukuze ithathe isinqumo.
Abantu abangaphezulu koyedwa bangaba nezibophezelo namalungelo obuzali ngengane eyodwa.
Uma abantu ababili noma ngaphezulu benamalungelo nezibophezelo ezifanayo zobuzali ngengane, omunye nomunye angathatha isinyathelo ngaphandle kwemvume yomunye lapho beqhuba izibophezelo namalungelo ngaphandle kwesimo lapho lo Mthetho noma isinqumo senkantolo sihlinzeka ngenye indlela.
Umuntu obambisene nomunye ngezibophezelo namalungelo ngeke ehlukane noma edlulise lezo zibophezelo namalungelo komunye onawo noma komunye umuntu kodwa ngesivumelwane nalowo abambisene naye emalungelweni nasezibophezelweni engamvumela ukuba asebenzise egameni lakhe elinye noma wonke lawo malungelo nezibophezelo.
Isivumelwane esenziwe ngaphansi kwesigatshana 3 asigudluzi amalungelo nezibophezelo zobuzali zomuntu okubanjiswene naye kanti futhi lowo muntu okubanjiswene naye uhlala enamandla nesibophezelo sokuwasebenzisa amalungelo nezibophezelo zakhe.
e ukudla noma ukuthatha impahla yengane enganyakazi, kuhlangene nelungelo noma ubunini bempahla enganyakazi.
b ngobambisene naye ezibophezelweni nasemalungelweni engane.
b isigatshana 1b sichaza noma yisiphi isinqumo esingaholela oguqukweni olukhulu noma esingaba nomthelela onqala eqhazeni lezibophezelo namalungelo obuzali abantu ababambisene ngengane ethintekayo.
b avikele ingane ekuphathweni kabi, ekulaxazweni, ekwehlisweni isithunzi, ekubandlululweni, ekuxhashazweni, ekulinyazweni kwenyama noma komqondo noma ezingozini.
Umuntu ophawulwe esigatshaneni 1 angasebenzisa izibophezelo namalungelo obuzali ngendlela enomqondo nefanele ukuhambisana nalesi sigatshana, kuhlangene nelungelo lokuvumela ukuhlolwa isimo sempilo noma ukwelashwa kwengane uma leyo mvume ingeke itholakale kumzali noma kumbheki wengane.
a azijube njengomzali wegazi noma umzali othole ingane; noma b akhohlise ingane noma omunye umuntu ngokuthi lowo muntu ungumzali woqobo noma wumzali ozikhethele ukuthola ingane.
Uma ababambisene ngezibophezelo namalungelo obuzali ngengane behlangabezana nobunzima ekuqhubeni izibophezelo namalungelo, ngaphambi kokufuna umngenela wenkantolo, labo bantu kufanele baqale ngokuvumelana ngeqhinga lobuzali elinquma ukusetshenziswa kwezibophezelo namalungelo afanele athinta ingane.
e nokufunda, inkolo nokukhuliswa kwengane.
Iqhinga lobuzali kufanele lihambisane nesifiso esikhulu seqophelo lengane njengoba libekwe esigabeni 6.
b umxazululi ngosizo luka sonhlalakahle noma omunye umuntu ofanele.
b lingabhaliswa nommeli womndeni wasemajajini noma lenziwe isinqumo senkantolo uma iqhinga lihambisana nesigaba 33 nesigatshana 2 salesi sigaba.
bb kasonhlalakahle noma omunye umuntu ofanele ohlonzwe endimeni b yesigaba 334 ochazayo ukuthi iqhinga labunjwa ngemuva kokugxambukela kwalowo sonhlalakahle noma lowo muntu, lapho sisebenza khona isigaba 33 4b.
c ngomunye umuntu lapho ebona isidingo sentshisekelo yengane, ethole imvume yenkantolo.
Isigaba 29 sisebenza kunoma yisiphi isicelo esenziwe ngaphansi kwesigatshana.
Uma kwenzeka odabeni olusezithebeni zomthetho okudingidwa kulo udaba lomuntu othile ongubaba wengane eyazalwa ngaphandle komshado, umthetho uveza ubufakazi obuvunayo noma obuphikayo bokuthi lowo muntu wahlangana ngokocansi nonina wengane ngesikhathi okwamithwa ngaso ingane, uma bungekho ubufakazi obuphikisayo lowo muntu kufanele athathwe njengobaba woqobo wengane.
Uma kwenzeka odabeni olusezithebeni zomthetho lapho kudingidwa khona udaba lobuzali, kuvela ubufakazi obuvunayo noma obuphikisayo bokuthi iqembu elithile elithintekayo odabeni lenqabile ukuzethula ekuthatheni isampula legazi ngenhloso yokwenza izivivinyo zobuchwepheshe obuphathelene nengane, inkantolo ingafinyelela esinqumweni esifanele, ibhekele isidingo esikhulu sengane.
Ngokwayo yonke inhloso, ingane ezalwe ngabazali abashade ngemuva kokuzalwa kwayo kufanele ithathwe njengezalwe sebeshadile.
Isigatshana 1 sisebenza nakuba abazali bengeke bathathwe njengabantu ababeshade ngokusemthethweni ngesikhathi ikhulelwa ingane.
Amalungelo engane ekhulelwe noma ezalwe ngaphansi komshado ongekho emthethweni ngeke zithinteke ngokuchithwa komshado.
Awukho umshado ongekho emthethweni ongachithwa kuze kufike isikhathi lapho inkantolo efanele yenze uphenyo nokucubungula indlela yokuphephisa amalungelo nezifiso zengane etholwe kulowo mshado.
Isigaba 6 soMthetho Wokwehlukanisa Umshado nesigaba 4 soMthetho Wokuxazulula Izindaba Ezithile Zokwehlukanisa Umshado sihambisana nezinguquko ezifanele ngokwengqikithi sisebenza ngengane kube sengathi udaba olusematheni lwalwenzeka ngaphansi kwesimo sokwehlukanisa umshado nokunikwa nokuchithwa komshado kwakhishwa ngesinqumo sesehlukaniso somshado.
Isigaba 8 1 no 2 soMthetho Wokwehlukanisa Umshado sihambisana nezinguquko ezifanele ezidingwa yingqikithi yesimo, siyasebenza esinqumweni sokummiswa noma sokuguqulwa kwesinqumo sesondlo noma esinqumweni esiphathelene nokunakekela noma sokuqapha, ukufinyelela enganeni noma ukummiswa kwesinqumo sokondla noma esinqumweni esiphathelene nokufinyelela enganeni esithathwe ngaphansi kwesigatshana 3.
mayelana nokummisa, ukuphendula noma ukuguqula isinqumo ngokulandisa koMthetho Wokwehlukanisa Umshado kufanele kuthathwe njengokuqondwe ekummiseni, ekuphenduleni noma ekuguquleni leso sinqumo ngaphansi kwalowo Mthetho njengoba usetshenziswe esigatshaneni 40.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, ubaba wengane ekhulelwe emshadweni ongekho emthethweni napho lowo mshado uchithwe khona, lowo baba ubekwa kwisimo esifanayo nobaba wengane ohlukanisile nomama womntwana.
Esiwombeni lapho umkhiqizo wokuzalisa womuntu othile ngaphandle komuntu oshadile noma ubambo lwakhe lusetshenziswe ngemvume yabo bobabili abashadikazi ngenhloso yokumithisa omunye wabo, ingane etholwe ngaphansi kohlelo lokwakhiwa kwengane ngomjovo, ngokwazo zonke izinhloso, leyo ngane kufanele ithathwe njengengane yabashadikazi uma umkhiqizo wokuzalisa wabashadikazi usetshenziselwe ukwakha ingane ngendlela echezile kwejwayelekile yokulalana kodwa kusetshenziswe lokufakwa koketshezi ngendlela yobuciko.
b Ngokwenhloso yendima a, kufanele kuthathwe ngokuthi abashadikazi bavumelene ngesenzo sokuthola ingane ngobuciko, kuze kube khona ubufakazi obuphikisayo.
Uma umkhiqizo wokuzalisa womuntu othile usetshenziswe ekumithiseni ngobuciko umuntu wesifazane lapho lowo muntu evume khona ngokubhaliwe, ingane ezalwe yilowo muntu wesifazane ngenxa yobuciko kufanele ngokwayo yonke inhloso ithathwe njengengane yalowo muntu wesifazane.
b lowo muntu kungumkhwenyana womuntu wesifazane ngesikhathi efakwa umkhiqizo wokukhulelwa.
b noma yiluphi ulwazi oluthinta imvelaphi yabazali bayo, inqobo uma ingane seyineminyaka evile ku 18.
Ulwazi oludalulwe ngaphansi kwesigatshana 1a no b akufanele luqagule isiqu somuntu okwasetshenziswa umkhiqizo wakhe wokumithisa ngobuciko noma isiqu somama owateta ngempela ingane.
Umqondisi-Jikelele weZempilo noma omunye umuntu ochazwe ngumgomo angafuna umuntu athole iseluleko ngaphambi kokudalula ulwazi oluchazwe ngaphansi kwesigatshana 1a no b.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, zonke izinkantolo zezimantshi njengoba zichazwe kuMthetho Wezinkantolo Zomantshi ka 1944 (Umthetho No. 32 ka 1944) ziyoba yizinkantolo zezingane futhi ziyoba namandla okuqula noma yiluphi udaba oluqubuke ekusetshenzisweni kwalo Mthetho lapho yengamele khona.
Zonke izimantshi ziyoba namandla okwengamela inkantolo yezingane futhi imantshi yokwengezela iyoba yiphini lesiphathimandla senkantolo yezingane kumaziphathe lapho iyimantshi, ingeyokwengezela noma yiphini lemantshi.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane siyosebenza ngaphansi kwemigomo yenhloko ephethe isifunda njengoba ichazwe esigabeni 1 soMthetho Wenkantolo Yezimantshi ka 1944 Umthetho No. 32 ka 1944.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane siyoqhuba leyo misebenzi esijutshwe yona yilo Mthetho noma yimuphi omunye umthetho.
Ngenhloso yokunika amandla anegalelo loMthetho, izimantshi noma ezengezelwe zingaqokwa njengeziphathimandla ezengamele enkantolo yezingane eyodwa noma ngaphezulu.
Ngemuva kokubonisana neNhloko yokuphatha isifunda ephawulwe esigatshaneni 3, ngemuva kokukhipha isaziso kwiGazethe, Ungqongqoshe Wezobulungiswa Nentuthuko Yomthethosisekelo angachaza indawo yamandla endawo ngayinye yezinkantolo zezingane futhi enyuse noma anciphise leyo ndawo yenkantolo ngayinye yezingane.
Isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane kufanele senze imisebenzi futhi sisebenzise amandla esinikwe wona ngaphansi kwalo Mthetho noma omunye wayo.
Inkantolo yezingane ihlala endaweni engaphakathi komaziphathe noma esifundazweni esiqokwe nguNgqongqoshe Wezobulungiswa Nentuthuko Yomthethosisekelo njengenkantolo yezingane.
Ukushicilelwa kwesaziso esiqondiswe esigatshaneni 6 asiphazamisi inqubo eqaliwe noma engakaphothulwa ngesikhathi sokukhishwa kwesaziso.
Inkantolo yezingane yinkantolo yemibhalo egciniwe futhi inegunya elifanayo nenkantolo kamantshi yezinga lesifunda.
b nazo zonke izindaba lapho kwenziwa khona isicelo sesinqumo esichazwe esigabeni 46.
Uma kungacaci kahle ukuthi iyiphi inkantolo enamandla odabeni oluthile, inkantolo yezingane okwethulwa kuyo udaba lwengane inamandla ekudingideni udaba.
k Noma yiluphi olunye udaba oluphathelene nokunakekela, ukuvikela nenhlalonhle yengane ehlinzekwe kulo Mthetho.
a ingaqulisa noma ibeke icala umuntu ngokwehluleka ukuhambisana nesinqumo senkantolo yezingane noma ngokwephula umyalelo wenkantolo.
Kuze kubunjwe inkantolo yomndeni wuMthetho wesiShayamthetho, Inkantolo ePhakeme Nezinkantolo Zokwehlukanisa Umshado zinamandla ehlukile okwengamela lezi zindaba ezilandelayo ezihlonzwe kulo Mthetho.
h ukuphephisa amafa nentshisekelo yengane empahleni.
Kulo Mthetho, akukho okuyothathwa njengokunciphisa amandla eziNkantolo eziPhakeme njengabaqaphi abaphezulu bazo zonke izingane.
Inkantolo yezingane ingahoxisa, immise noma ichibiyele noma yimuphi umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 1 noma ifake umyalelo omusha esikhundleni somdala.
Uma kuvela enkantolo ethile ngesikhathi sokuqulwa kodaba ukuthi ingane ebandanyekayo odabeni idinga ukunakekelwa nokuvikelwa okuphawulwe esigabeni 50, inkantolo inganquma ukuba umbuzo wokuthi ingane idinga usizo nokuvikelwa lwedluliselwe enkantolo yezingane ukuze kukhishwe isinqumo ngalo.
Inkantolo ekhipha isinqumo ngokulandisa kwesigatshana 1 noma 2 ingakhipha umyalelo wokuthi ingane igcinwe endaweni ephephile okwesikhashana uma kuvela ukuthi enkantolo ukuthi ukuphepha nenhlalonhle yengane kusemqoka.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, inkantolo yezingane ingalinganisa ngendlela enqunyiwe iminyaka yomuntu obonwa eyingane.
d nohlobo lwamahlebezi enziwe ngamaqembu athintekayo odabeni.
b ethule enkantolo umbiko ohambisana nezincomo.
b ngokulandela imiyalelo nemibandela ekhishwe esinqumweni senkantolo.
d angafeza umyalelo othile okhishwe yinkantolo.
Ngaphezulu kwamandla anikwe iphoyisa loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No.
e lingaqhuba noma yimuphi umyalelo wenkantolo.
iphoyisa eliphawulwe esigatshaneni 4 lingasebenzisa indluzula engase idinge ekunqobeni isimo sokulenqabela lingene emagcekeni noma lifune ubufakazi obuhlonzwe esigatshaneni 4 a, kuhlanganisa ukwephula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo: Inqobo uma lelo phoyisa liqale ngokuzethula ngendlela ezwakala kahle ngenhloso yalo yokungena ngaphakathi nokwexwayisa ngokuthi lifuna ukungena ngaphakathi emagcekeni.
Noma yiliphi iqembu elithintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo yezingane lingafaka isicelo sokwedlulisa isikhalo esiphikisana nomyalelo noma ngokwenqatshwa komyalelo, noma esiphikisa ukuguqula, ukummiswa noma ukubuyekezwa kwalowo myalelo wenkantolo yiNkantolo ePhakeme enamandla okulawula.
Isikhalo esedluliswayo esiphawulwe esigatshaneni 1 kufanele sibhalwe bese sishushiswa sengathi yisikhalo esiphikisana nesigwebo selungelo esikhishwe yinkantolo kamantshi, ngokuhambisana nesigaba 45 2c.
Ngaphandle kwalapho kuhlinzekwe khona kulo Mthetho, imibandela yoMthetho Wezinkantolo zeziMantshi ka 1944 (Umthetho No. 32 ka 1944) neminye imithetho eshaywe ngaphansi kwawo kanjalo nemithetho engaphansi koMthetho weMigomo Yezigungu Zezinkantolo Zomthetho ka 1985 (Umthetho No.
b ukusetshenziswa kwabahumushi abafanele nabaqeqeshelwe lo msebenzi.
Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela kulo Mthetho, noma ngubani obhalwe kulesi sigaba, kuhlangene nengane angabikela umabhalane wenkantolo yezingane udaba olusemandleni enkantolo yezingane ngenhloso yokuba lwedluliselwe enkantolo yezingane.
Umuntu oyingxenye yodaba oluphambi kwenkantolo yezingane unelungelo lokuqoka ummeli wakhe okufanele amkhokhele ngokwakhe.
Ngaphandle kombandela wesigaba 54, ingane ebandanyekayo odabeni oluphambi kwenkantolo inelungelo lokummelwa ngabomthetho.
a Ingane ingacela inkantolo iqoke ummeli oyoyisiza kulolo daba.
b Uma ummeli oqokwe ngaphansi kwendinyana a engayifezi intshisekelo yengane ngodaba, inkantolo inganqamula ukuqokwa kwakhe.
uma engekho ummeli oqokiwe njengoba isigatshana 2a silawula, inkantolo kufanele yazise umzali noma umbheki wengane noma umuntu onezibophezelo namalungelo aqondene nengane, uma ekhona ngesikhathi sokuqhubeka kodaba kanjalo nengane uma iqonda yaziswe ngelungelo layo lokummelwa enkantolo.
Uma engekho ummeli oqokiwe ngokusho kwesigatshana 2a ngemuva kokuba inkantolo seyifeze konke okudingwa yisigatshana 3 noma uma inkantolo inqamule ukuqokwa kommeli ngokwencazelo yesigatshana 2b, inkantolo ingayalela ukuba uhulumeni abe futhi akhokhe izindleko zommeli, uma ukungahambisani nalesi sidingo kuyobeka engcupheni ubulungiswa benqubo.
Uma inkantolo yenqaba ukukhipha umyalelo ophawulwe esigatshaneni 4, kufanele ibhale izizathu zokwenqaba.
Uma inkantolo ikhipha umyalelo ophawulwe esigatshaneni 4, umabhalane wenkantolo yezingane kufanele acele Isigungu Sosizo Lwezomthetho sijube usolwazi womthetho ammele ingane.
f usonhlalakahle oqokelwe ukusingatha udaba.
Ngemvume ebhalwe ngendlela echaziwe, umabhalane wenkantolo yezingane engacela iqembu elithintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo, ilunga lomndeni wengane ebandanyekayo odabeni noma umuntu onenye intshisekelo odabeni ethamele udaba oluqhubekayo enkantolo yezingane.
Umuntu ohlala nolawula ingane kufanele aqiniseke ukuthi ingane iyaluhambela udaba ngaphandle uma umabhalane wenkantolo yezingane noma inkantolo uqobo enqume ngenye indlela.
Laba bantu abalandelayo banelungelo lokwethula ubufakazi phambi kwenkantolo yezingane futhi uma bethola imvume yesiphathimandla esengamele inkantolo yezingane, bangaphonsa imibuzo ofakazi noma baphendule inkantolo lapho kunempikiswano.
incwadi yokubizela enkantolo ephawulwe esigatshaneni 1 kufanele inikwe ufakazi kube sengathi yincwadi embizela enkantolo ngenhloso yokwethula ubufakazi noma yokuletha incwadi, umbhalo noma esinye isikhali esibhaliwe esidingwa ecaleni lobugebengu enkantolo yemantshi.
Izigaba 188 no 189 zoMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 ufundwa nezinguquko ezidingwa yingqikithi, ziyasebenza kumuntu obizelwe enkantolo ngaphansi kwesigatshana 1 noma ezidingwa yisiphathimandla esengamele ukwethula ubufakazi.
Umuntu obizelwe enkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1a noma b nohambisene nencwadi yokuvela enkantolo unelungelo lokuthola umhlomulo emalini kahulumeni, lowo mhlomulo ulingana nenani elinqunyelwe ofakazi ababizelwe ukuvela enkantolo ngesikhathi sokuqula icala lobugebengu enkantolo yemantshi.
Umuntu obizelwe phambi kwenkantolo ngokulandisa kwesigatshana 1b noma c akanalungelo lokuthola umhlomulo emalini kahulumeni, ngaphandle kokuba isiphathimandla esengamele sinqume kanjalo.
Uma ingane ikhona enkundleni, inkantolo ingajuba noma ngubani okhona endlini lapho kuthethwa khona udaba aphumele phandle uma leso sinyathelo siyofeza intshisekelo yaleyo ngane.
Odabeni oluthethwa enkantolo kufanele kuzanywe ukuthi inqubo ingabi nemicikilisho eminingi, lwenziwe ngendlela enokukhululeka nesimo esingashubile esingakwazi ukuzuza ukubambisana kwawo wonke umuntu obandanyekayo odabeni.
c angenelele ekubuzweni kwengane uma inkantolo ithola ukuthi ukwenza njalo kuyosiza ingane.
Ingane eyingxenye noma engufakazi odabeni oluphambi kwenkantolo ingabuzwa ngokusebenzisa umuntu ophakathi nendawo ngendlela ehlinzekwe esigabeni 170A soMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 uma inkantolo ithola ukuthi lokhu kuyosiza kakhulu ingane.
a zisuka phansi noma ngesinye isikhathi sekuqhubeka udaba, inganquma ukuba udaba noma into ethile odabeni iphothulwe ngokwehluka nalapho ingane ingekho khona uma lokho kuyosiza kakhulu ingane.
b Kufanele ibhale izizathu zomyalelo okhishwe ngaphansi kwendima a.
f noma yimuphi omunye umuntu ofanele.
Umbiko obhaliwe oveza ukuthi uqoqwe wasayinwa ngudokotela, usolwazi wengqondo, ummeli womndeni wasemajajini, usonhlalakahle oqokiwe noma uchwepheshe ovelayo embikweni nokubonakala ukuthi unombono onzulu ngengane noma ngesimo sengane ebandanyekayo odabeni oluphambi kwenkantolo noma mayelana nomuntu obandanyekayo odabeni noma isimo salowo muntu ungemukelwa njengobufakazi bamaqiniso enekwe embikweni, bese kuya ngokuthi isiphathimandla esengamele sinquma kanjani kulandela ukwethulwa kwawo enkantolo ngenhloso yokulalelwa.
ukuphikisa noma umbiko oqukethwe.
b isikhathi eside esingedluli ezinsukwini ezingu 30.
isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane singacela noma ngubani ahoxe ngesikhathi lusahlehlisiwe udaba.
b izimo zengane kulandela isinqumo esikhishwe yiyo.
b Noma yinini ngemuva kokukhishwa komyalelo noma kombiko wokwehluleka ukuhambisana nomyalelo oqagulwe esigatshaneni 4, inkantolo ingabizela kuyo noma ngubani obandanyekayo odabeni.
c iphoqelele ukulandelwa komyalelo, uma kudingekile ngokulandela umgudu wokushushisa isimo ngaphansi kwenqubo yobugebengu enkantolo kamantshi noma ilandela isigaba 45 2.
Noma ngubani angabika ukungalandelwa komyalelo wenkantolo yezingane noma amahlebezi esimo esibi sengane kulandela umyalelo wenkantolo, umbiko ungethulwa kumabhalane wenkantolo yezingane okufanele edlulisele esiphathimandleni esengamele udaba ukuze kuthathwe isinqumo ngesinyathelo okufanele sithathwe.
Ngokulandela imibandela yoMthetho Wokukhuthaza Ukufinyelela Elwazini ka 2000 Umthetho No.
c kwalapho kwenzelwa inhloso yokubuyekeza noma kwedluliswa isikhalo; noma d kwalapho kwenzelwa inhloso yokucwaninga ngokweqiniso noma ukubika izigameko emibikweni yezomthetho, inqobo uma kulandelwe imibandela yesigaba 74.
Ngokuhambisana nemithetho ebusa abasebenzi bomphakathi, Umqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezobulungiswa neNtuthuko Yomthethosisekelo, enkantolo ngayinye angaqoka noma ajube isisebenzi esisodwa noma ngaphezulu eMnyangweni noma aqoke oyedwa noma ababili abantu ngendlela nesimo esinqunyiwe babe ngomabhalane basenkantolo yezingane, laba abaqokiwe kufanele basize inkantolo abatshalwe kuyo ekwenzeni umsebenzi wenkantolo nechazwe kahle kulo Mthetho noma benze okubhalwe emigomweni eshaywe kweminye yemithetho.
Uma kwenzeka ngasizathu simbe, umabhalane wenkantolo yezingane engakwazi ukuthatha isinyathelo esifanele noma engaqokwanga umabhalane ngokulandisa kwesigatshana 1, isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane singaqoka noma sijube isisebenzi esinekhono eMnyangweni njengebamba lomabhalane wenkantolo yezingane isikhathi eside kuze kuvalwe isikhala noma lowo oqokelwe isikhundla sokuba ngumabhalane esekwazi ukwenza lo msebenzi ohlonzwe esigatshaneni 1, kuye ngesimo ngasinye.
Ngenhloso yokuba lo Mthetho usebenza ngokuphelele, umuntu angaqokelwa umsebenzi wokuba ngumabhalane wenkantolo yezingane enkantolo eyodwa noma ngaphezulu.
Uma umabhalane wenkantolo enombono wokuthi ingane idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, ngendlela emisiwe engancoma ukuba ingane ihanjiswe yiphoyisa, usonhlalakahle okhethiwe, uchwepheshe wezenhlalakahle, ngumuntu ogunyaziwe noma ngumzali, umbheki noma omunye umuntu ogade ingane enkantolo yezingane kumaziphathe lapho ingane ihlala noma ikhona njengamanje.
Ingqungquthela yokulalela udaba ngaphambi kokungena enkantolo akufanele ibanjwe odabeni olubandakanya ukuxhashazwa noma ukuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
Ingane ethintekayo odabeni ingahambela futhi ibambe iqhaza engqungqutheleni ngaphandle uma inkantolo yezingane inquma ngenye indlela.
b inganquma indlela yokugcina imibhalo yanoma yisiphi isivumelwane amaqembu afinyelele kuso kanjalo amaqiniso avele engqungqutheleni okufanele aziswe yinkantolo.
c Ingacubungula umbiko ngengqungquthela ngesikhathi sokulalelwe kodaba.
Inkantolo yezingane ingadala ukuba ingqungquthela yethimba lomndeni ibunjwe neqembu elithintekayo odabeni olulethwe noma okufanele lwedluliselwe enkantolo yezingane, kuhlangene nelinye ilunga lomndeni wengane, ukuze kutholakale izisombululo zenkinga ebandakanya umntwana.
c icubungule umbiko ngengqungquthela ngesikhathi sokulalelwe kodaba.
Uma sivuma isimo, inkantolo ingedlulisa udaba olulethiwe noma oluqondiswe enkantolo yezingane esigungwini esifanele esingabandakanya umkhandlu wendabuko, lokho kwenziwa njengomzamo wokuxazulula udaba ngaphandle komngenela wenkantolo.
Izigungu zangaphandle kwenkantolo akufanele zibanjwe odabeni oluthinta ukuxhashazwa nokuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
a inganquma indlela yokugcina imibhalo yesivumelane amaqembu afinyelele kuso namaqiniso avele kuleyo ngqungquthela okufanele aziswe inkantolo.
b Acubungule umbiko ngokuqhubeke esigungwini sangaphandle kwenkantolo ngesikhathi kulalelwe udaba.
Uma amaqembu exoxa udaba futhi efinyelela esivumelwaneni ngaphandle kwenkantolo, umabhalane wenkantolo yezingane angethula isivumelwane noma uphoqelekile ukwethula isivumelwane enkantolo yezingane ukuze siqinisekiswe noma sichithwe lapho usonhlalakahle ecela kanjalo.
b ngaphambi kokunquma udaba, angaphindisela emuva emaqenjini athintekayo isivumelwane ngenhloso yokuba sibuyekezwe ngesici esithile odabeni; noma c asichithe isivumelwane.
e angasiza iqembu elingammelwe odabeni oluphambi kwenkantolo ngokuthola ozolimmela odabeni.
Ngaphandle kwemvume yenkantolo, akekho umuntu ongashicilela nganoma iyiphi indlela ulwazi oluthinta inqubo yodaba olusenkantolo yezingane, udaba oludalula noma olungadalula igama noma liqagule ingane ethintekayo noma engufakazi odabeni.
c ukwenziwa noma ukuqashelwa kophenyo ngokulandisa kwesigaba 50 2, inqubo elawula lolo phenyo nokuqoqa ubufakazi.
k noma yiluphi olunye udaba olufunekayo noma oluvunyelwe ukumiswa yimigomo engaphansi kwalo Mthetho.
Isigaba 299 2 no 3 sifundwa nezinguquko ezidingwa yingqikithi, sisebenza ekubunjweni kwemigomo ngokulandisa kwesigatshana 1 salesi sigaba.
c yisibhedlela noma indawo yomtholampilo njengengxenye yokwelapha ingane.
b ukuxhasa izikhungo nohlelo oluqhutshwa yizinhlangano ezingasebenzeli nzuzo nezinye izinhlaka zikahulumeni ngenhloso yokusiza ngokunakekela ingane ngezikhathi ezithile.
Imisebenzi ethuliwe kufanele ihambisane nenkambo namaqophelo aleyo misebenzi njengoba enqunywe nguNgqongqoshe esebonisene noNgqongqoshe wesifundazwe Wentuthuko Yezenhlalakahle, Ukhomishani Wezezimali Nentela kanye noNgqongqoshe kaZwelonle Wezimali.
c sihambisana nenkambo namaqophelo aphawulwe esigabeni 83.
Ngomgomo othile, uNgqongqoshe engaxolela noma ngubani noma inhlangano noma isigaba esithile somuntu noma senhlangano emibandeleni yokubhalisa ngaphansi kwalezo zimo ezingase zinqunywe.
Kusukela osukwini okuqale ngalo ukusebenza kwesigaba 78, indawo ekhona yokunakekela ebhalisiwe noma ethathwa njengebhaliswe ngaphansi koMthetho Wokunakekela Ingane kufanele ithathwe njengebhaliswe ngaphansi kwesigaba 78 njengesikhungo sokunakekela izikhashana.
b ophoqa umuntu osebenza ngesikhungo esigcina izingane izikhathi ezithile esibhalisiwe kodwa esiphambene nemibandela yalo Mthetho noma izimo okwakhishwa ngaso imvume yokubhalisa silandele imibandela nezimo ezibekiwe.
Umuntu osebenza ngesikhungo sokunakekela esingabhalisiwe onikwe umyalelo wesigatshana 1aii sokufaka isicelo sokubhalisa singakapheli isikhathi esibekiwe, nakuba ephambene nemibandela yesigaba 78, angaqhubeka nokusebenzisa isikhungo singakapheli isikhathi, uma lowo muntu efaka isicelo sokubhalisa, kuze kufike isikhathi sokucutshungulwa kwesicelo.
ofake isicelo kufanele ethule olunye ulwazi olufanele isicelo olungadingwa yinhloko yesifundazwe engamele ezenhlalakahle.
Isicelo sokuvuselela ukubhalisa noma ukubhalisa okwesikhashana kufanele sethulwe okungenani kusasele izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kwemvume kodwa inhloko yesifundazwe engamele ezenhlalakahleingavumela isicelo esifakwe sekwedlule isikhathi uma kunesizathu esinqala salokho.
a icubungule isicelo sokubhalisa noma sokubhalisa okwesikhashana noma sokuvuselela ukubhalisa, ithathe isinqumo sokwemukela noma sokuchitha isicelo lapho ibhekele kahle isigatshana 2, ivume kubhaliswe noma kuvuselelwe ngaphansi kwemibandela ethile noma ngaphandle kwayo; futhi b inike ofake isicelo isitifiketi sokubhalisa noma sokubhalisa okwesikhashana noma sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa ngohlelo olumiswe emgomweni, uma isicelo semukelwe.
d umuntu ngamunye oqashwe noma osetshenziswayo esikhungweni ukulungele futhi ufanele ukusiza esikhungweni sokunakekela izingane ngezikhathi ezithile.
Umuntu ongawufanele umsebenzi wokusebenza ngezingane akakulungele ukusebenza nokusiza esikhungweni sokubheka izingane.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko wesisebenzi sezenhlalakahle ngaphambi kokuthatha isinqumo sokubhalisa, sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa.
f kube yindawo enempilo elungele ukupheka ukudla izingane.
c ezihlinzekela noma yiluphi udaba olunganqunya wumgomo.
e umuntu ongakulungele futhi ongenamandla okusiza ekuqhubeni umsebenzi wesikhungo sokunakekela eqashwe noma esiza esikhungweni.
b ingabhalisa kabusha umnini wemvume uma eselungise imbangela yokunqanyulwa kokubhaliswa kwakhe, inqobo lapho elungise isimo ngesikhathi esibekiwe.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza umuntu obhalisiwe ekuhambisaneni nenkambo namaqophelo alindelwe aphawulwe esigabeni 83 noma eminye imibandela yalo Mthetho lapho ukunqanyulwa kwemvume kwakudalwa khona wukungahambisani naleyo nkambo namaqophelo, izimo, izidingo noma imibandela.
a angedlulisa isikhalo esiphikisa isinqumo kuNgqongqoshe wesiFundazwe Ongamele Intuthuko Yezenhlalakahle; noma b afake isicelo enkantolo yendawo enamandla ukuze ibuyekeze leso sinqumo.
c ukukhuthaza isenzo sokuqagula nokuhlinzeka ngezindawo ezifanele.
Ngesivumelwane nomasipala, Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaba imisebenzi ethile noma yonke ehlonzwe ezigabeni 78, 80, 81, 82, 84, 85 no 87 eziphathimandleni ezibhekele imisebenzi yezenhlalakahle kumasipala uma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle yeneliswa wukuthi umasipala unamandla okwenza leyo misebenzi ethintekayo.
Isiphathimandla esiphawulwe esigatshaneni 1 singedlulisa noma yiliphi igunya noma umsebenzi esinikwe wona ngaphansi kwalesi sigaba kwesinye isisebenzi esiqashwe ngumasipala.
c akwephuci isiphathimandla esedlulise amandla isibophezelo esithinta amandla aso noma ukwenziwa komsebenzi.
b noma yinini singahoxisa amandla edlulisiwe.
a engedlulisa isikhalo sokuphikisa isinqumo emkhandlwini wedolobha; noma b afake isicelo eziko elifanele leNkantolo ePhakeme ecela ukuba kubuyekezwe leso sinqumo.
Uma ingane ishonela esikhungweni esigcina ngezikhathi ezithile izingane noma ngemuva kwesigameko esithile kule ndawo, osebenza njengalesi sikhungo kufanele abikele ngokushesha amaphoyisa noMqondisi-Jikelele ngalesi simo ngemuva kokushona kwengane.
e Noma yiluphi udaba olungabaluleka ekukhuthazeni ukusebenza kwalesi Sahluko.
Ngokwenhloso yalo Mthetho, ukuthuthukisa ingane isencane kusho inqubo yokukhuthaza isimo, umqondo, umphefumulo, isimilo, umzimba nentuthuko yempilo yengane kusukela izalwa ize ifinyelele amabangeni esikole.
b ethulwa ngumuntu ongafani nomzali wengane noma ngumuntu ogade ingane izikhawu ize ifike ebangeni lokungena esikoleni.
Izinhlelo zokuthuthukisa izingane zisencane zisho izinhlelo ezihlelwe ngendlela yokunika usizo enganeni esencane.
Ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezemfundo, Ungqongqoshe kufanele axube eqhingeni lakhe lomnyango iqhinga elibanzi likazwelonke eliqonde ukuthola isiqiniseko ngohlelo olunezinsiza ezenele, oluhlanganiswe kahle nentuthuko yengane ngesikhathi isencane nesingethwe ngendlela efanele.
b Ukuxhasa izinsiza nemisebenzi eyenziwa yizinhlangano ezingasebenzeli nzuzo nezinye izinhlaka zikahulumeni ezibhekele imisebenzi yokuthuthukisa ingane isencane.
Imisebenzi ethuliwe kufanele ihambisane nenkambo namaqophelo alindelwe kuleyo misebenzi njengoba enqunywe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele uMnyango wezeNtuthuko Yezenhlalakahle, Ukhomishani Wezimali neNtela, Ungqongqoshe Wezimali noNgqongqoshe Wezemfundo.
Noma ngubani noma inhlangano engamisiwe ngaphansi kwesigaba 963 ingethula imisebenzi yokuthuthukisa izingane zisakhula, inqobo uma leyo misebenzi ihambisana nezidingo ezimiswe emgomweni.
Noma yimuphi umsebenzi wokuthuthukisa ingane isencane ngaphansi kwalesi sigaba kufanele ilungele izidingo zezingane ezisizwa ngaleyo misebenzi.
Umuntu osebenza noma ongamele isikhungo sokugcina izingane ngezikhathi ezithile noma isikhungo sezingane noma sentsha, lapho kwenziwa khona umsebenzi wokuthuthukisa ingane esencane kufanele sibhalisele lolu hlelo nalapho leyo misebenzi iyokwazisa khona inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
a sethulwe enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni lapho kwakhiwe khona isikhungo sokunakekela izingane nentsha ngemuva kokulandela leyo nqubo emiswe emgomweni.
Ofake isicelo kufanele ethule ulwazi lokwengezela olufanele lwesicelo olungafunwa yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Isicelo sokuvuselela ukubhalisa noma sokubhalisa okunombandela kufanele sifakwe kusasele okungenani izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokubhalisa, kodwa inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingemukela isicelo esiphelelwe yisikhathi uma kunesizathu esiqinile esethuliwe.
Ngomgomo, Ungqongqoshe engaxolela umuntu noma inhlangano emigomweni noma embandeleni wokubhalisa noma kwizimo ezingabonwa nguNgqongqoshe zifanelekile.
b inike isitifiketi sokubhalisa umuntu ofake isicelo noma sokubhalisa okunombandela noma ivuselele ukubhalisa ngendlela enqunywe ngumgomo, uma sivunyiwe isicelo.
d Uhlelo lwezinkulisa luyahlangabezana nezidingo zengane eziqondene nesimilo, nomqondo, nomphefumulo, nempilo, nomzimba kanye nentuthuko esikhungweni sokunakekela ingane isikhathi esifushane noma isikhungo sezingane noma intsha.
Umuntu ongafanele ukusebenza ngezingane akakulungele ukwenza umsebenzi noma ukusiza endaweni yokuthuthukisa izingane ezincane noma ukubamba iqhaza ezinhlelweni zalolu hlobo.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko kasonhlalakahle ngaphambi kokunquma ngesicelo sokubhalisa, sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa.
c ukuhlinzekela noma yiluphi udaba olunganqunywa wumgomo.
b ingabhalisa kabusha umuntu uma umnini wenkulisa eselungise iphutha eliholele ekwesulweni, inqobo uma enze njalo singakapheli isikhathi esibekiwe.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza umnini-nkulisa obhalisiwe ekuhambisaneni nemibandela elindelwe nenqunywe wumgomo noma imibandela yalo Mthetho lapho ukwesula kwenzeke ngenxa yokungahambisani nemigomo elindelwe, izimo noma imibandela.
Ukwesulwa kokubhalisa noma ukubhalisa okunombandela kohlelo lwenkulisa ngaphansi kwesigatshana 1 akuphazamisi ukubhalisa noma ukubhalisa okunombandela isikhungo sokugcina ingane okwesikhashana noma isikhungo sokunakekela ingane noma intsha.
ahambisane nezidingo ezilindelwe singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza isikhungo esinakekela izingane isikhashana noma isikhungo sokunakekela ingane noma intsha esilindelwe ngaphansi kwesigaba 93 ekuhlinzekeni ngemisebenzi yenkulisa sikwazi ukuhambisana nezidingo ezilindelwe neziphawulwe kuleso sigaba.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingagunyaza umuntu ayohlola isikhungo senkulisa noma ingqikithi yohlelo lwenkulisa ngenhloso yokuthola ukuthi igalelo noma okuqukethwe wuhlelo lwayo kuyahambisana yini nezidingo ezilindiwe nezihlonzwe esigabeni 93 no.
Isigaba 297 2 no 3, sifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezingadingwa yingqikithi, sisebenza kukho konke ukuhlolwa okwenziwa ngaphansi kwesigatshana 1 salesi sigaba.
Ngesivumelwane nomasipala, Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaba imisebenzi ethile noma yonke ehlonzwe ngaphansi kwezigaba 95, 96, 97, 98, 99, 100, no 101 eziphathimandleni ezibhekele imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle kumasipala uma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle yeneliswa wukuthi umasipala unamandla okuqhuba lowo msebenzi othintekayo.
Ngokwalesi sigaba, isiphathimandla esiphawulwe esigatshaneni 1 singedlulisa amandla noma umsebenzi kwesinye isisebenzi esiqashwe ngumasipala.
c awephuci isiphathimandla esedlulise amandla isibophezelo esiqondene nokusebenzisa amandla noma umsebenzi esijutshelwe wona ekuqaleni.
b noma yinini singahoxisa amandla edlulisiwe.
a angethula emkhandlwini wedolobha isikhalo esiphikisa leso sinqumo; noma b afake isicelo eziko elinamandla afanele eNkantolo ePhakeme ngenhloso yokubuyekeza leso sinqumo.
d Nezinye izindaba ezibalulekile zokukhuthaza ukusebenza kwalesi Sahluko.
Eqhingeni lomnyango, uNgqongqoshe kufanele axube isu elibanzi likazwelonke elihlose ukuqinisekisa ngohlelo olunezinsiza ezenele, olubumbeni noluvikela ingane.
Noma yimuphi uthishela, udokotela wezempilo, udokotela wamazinyo, umhlengikazi, usonhlalakahle, uchwepheshe wezenhlalakahle, umfundisi, umholi wezenkolo, ilunga labasebenzi elisesikhungweni sokunakekela, indawo yokukhosela, isikhungo sokubeka noma isikhungo sengane noma sentsha noma umhloli wemisebenzi ngokwakhe ofinyelela kwisinqumo sokuthi ingane ixhashaziwe, ihlukunyezwe ngokocansi noma ilahlwe ngamabomu kufanele ethule leso siphetho enhlanganweni eqokelwe ukuvikela leyo ngane, emaphoyiseni noma kumabhalane wasenkantolo yezingane.
Noma ngubani okholelwa ekuthini ingane idinga usizo lokunakekelwa nokuvikelwa ngenxa yokuxhashazwa, yokuhlukunyezwa ngokocansi, ilahlwe ngamabomu angabika leyo nkolela yakhe enhlanganweni eqokelwe ukuvikela ingane, emaphoyiseni noma kumabhalane wasenkantolo yezingane.
Umuntu ophawulwe esigatshaneni 1 no 2 kufanele achazele kabanzi abeka amaqiniso ngesiphetho noma ngenkolelo anayo enhlanganweni eqokelwe ukuvikela ingane, ephoyiseni noma kumabhalane wasenkantolo yezingane.
Ngaphandle kwemibandela yoMthetho Wokuzikhethela Ngokukhipha Isisu ka 1996 Umthetho No. 92 ka 1996 edinga imfihlo, udokotela wempilo noma umhlengikazi obelethisayo osebenza ngokuhushula izisu kufanele ahambisane nesigatshana 1 uma ukukhulelwa kwadaleka ngenxa yokuhlukunyezwa ngokocansi kwengane.
bb enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Iphoyisa okwethulwe kulo umbiko ngaphansi kwesigatshana 1 noma 2 kufanele liqinisekisa ukuthi ingane iphephile kanjalo nempilonhle yayo uma ukuphepha nempilonhle yengane isengozini kanjalo lazise inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ngombiko nezinye izinyathelo ezithathiwe ngengane.
Inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane noma inkantolo yezingane eyenza uphenyo oluhlonzwe esigatshaneni 5 ingancoma ukuba ingane ingasuswa lapho ihlala khona ngesizathu sokufeza kangcono isimo nempilonhle yengane, esikhundleni salokho kususwe umuntu oyihluphayo ekhaya noma endaweni ngenhloso yokuphepha nempilonhle yengane, inhlangano iyobe seyicela iphoyisa lithathe izinyathelo okuqondiswe kuzo esigabeni 153.
c yinhlangano emukelwe yokuvikela ingane.
f omunye wemisebenzi yezenhlalakahle ongase unqunywe wumgomo.
Umqondisi-Jikelele noma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaqoka noma iyiphi inhlangano efanele ivikele ingane lapho iyoqhuba khona ingxenye noma wonke umsebenzi oqondene nokuvikela esifundazweni esifanele.
b kungenziwa ngaphansi kwezimo ezinganqunywa nguMqondisi-Jikelele noma yinhloko yesifundazwe.
Noma iyiphi inhlangano okuyothi lapho isigaba 107 siqala ukusebenza ebivele iyinhlangano eqokiwe ngokwencazelo yoMthetho Wokunakekela Izingane kufanele ithathwe njengeqokwe njengenhlangano yokuvikela izingane ngokulandisa kwesigaba 107 ebeyenza umsebenzi wokuvikela maduzane ngaphambi kokuqala kokusebenza kwalesi sigaba.
Inhlangano eqondwe esigatshaneni 1 ithathwa njengeqokwe njengenhlangano yokuvikela izingane isikhathi esiyiminyaka emihlanu kusuka ngosuku okuqale ngalo ukusebenza isigaba 107, ngaphandle uma ukuqokwa kwayo kuhoxiswe ngokulandisa kwesigaba 110 ngaphambi kokuphelelwa yileso sikhathi.
Umqondisi-Jikelele noma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingedlulisa amandla nemisebenzi enhlanganweni eqokelwe ukuvikela izingane ngokulandisa kwalo Mthetho esikhathini lapho kubalulekile ukuba inhlangano yethule umsebenzi wokuvikela ingane.
Izigaba 303 no 304 zifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko eziqukethwe yingqikithi zisebenza ngokufanayo ekwedlulisweni okuphawulwe esigatshaneni 1.
i yephula noma yehluleka ukuhambisana nemibandela okukhishwe ngayo igunya ii yephula noma yehluleka ukuhambisana nemibandela yalo Mthetho; noma b uma kusentandweni futhi kufeza kakhulu izidingo zengane evikelwayo.
Umqondisi-Jikelele kufanele agcine futhi alondoloze usomqulu oyobizwa ngoSomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa Kwezingane.
Zonke izingxenye zikaSomqulu kufanele zigcinwe ziyimfihlo nolwazi oluqukethwe kuwo luyokhishwa noma ludalulwe kuphela ngendlela enhlinzekwe kulo Mthetho.
b uma Usomqulu egcinwe ngendlela elondolozwe ngombhalo okwikhompuyutha, kufanele aqinisekise ukuthi uphephile kubantu abangafanele.
g wukusebenzisa ulwazi loSomqulu ekuhleleni nasekudwebeni isabelo sezimali ngenjongo yokunqanda ukuhlukunyezwa nokulahlwa kwezingane kanjalo nokuvikela izingane ezingeni likazwelonke, lesifundazwe nomasipala.
c yonke imiphumela etholwe yinkantolo yezingane echaza ukuthi ingane idinga ukunakekelwa ngenxa yokuhlukunyezwa noma yokulahlwa ngamabomu.
d noma yiluphi olunye ulwazi olunganqunywa wumgomo.
c ilunga lethimba lamaPhoyisa Ombutho waseNingizimu Afrika elijutshelwe ukuvikela ingane; noma d omunye umuntu ngenhloso yokuqhuba ucwaningo ngokuhlukunyezwa kwengane noma ukulahlwa kwengane ngamabomu noma udaba oluqondene.
d komuntu ophawulwe esigabeni 117 lapho umuntu enze khona isicelo esibhaliwe; noma e komuntu oyalelwe yinkantolo ngokwenza njalo.
Umthetho ovamile ngokudalula ulwazi eNgxenyeni A yoSomqulu ngothi kufanele kwenziwe kanjalo uma kuyohlomula kakhulu isimo sengane ngaphandle uma ulwazi ludalulwa ngemuva kwemibuzo evezwe ngokulandisa kwesigaba 117.
Ngemuva kokwethula ubufakazi obenele bomazisi, noma ngubani unelungelo lokuthola ukuthi igama lakhe lifakiwe yini noma chabo kuSomqulu, uma kunjalo, athole izizathu zokufakwa kwegama lakhe kuSomqulu.
imibuzo ephonswa ngokwesigatshana 1, akukhathalekile ukuthi igama lomuntu likhona eNgxenyeni A kaSomqulu kufanele iqondiswe kuMqondisi-Jikelele ngendlela ehlelwe ngokufanele futhi eyimfihlo.
Umqondisi-Jikelele kufanele aphendule imibuzo bese ekhombisa ukuthi likhona yini igama lomuntu kwiNgxenye A kaSomqulu zingakapheli izinsuku ezingu 21.
Inhloso yeNgxenye B kaSomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa Kwezingane wukugcina ulwazi lwabantu abangafanele ukusebenza ngezingane nokusebenzisa ulwazi kuSomqulu ngenhloso yokuvikela izingane ekuhlukunyezweni yilabo bantu.
e lonke ulwazi olunganqunywa wumgomo.
b yinoma iyiphi inkantolo odabeni lwecala lobugebengu noma lokuhlukunyezwa komuntu lapho lowo muntu ethinteka njengeqembu noma njengofakazi; noma c yinkundla esunguliwe noma emukelwe wumthetho odabeni oluqhubekayo lokuqondisa izigwegwe ngokuziphatha kwalowo muntu maqondana nengane.
b somshushisi, uma umphumela ufunwa odabeni lobugebengu; noma c somuntu onentshisekelo enkulu yokuvikela ingane.
Umbuzo wokuthi umuntu akakulungele ukusebenza ngezingane ungalalelwa enkantolo noma yinkundla yesishayamthetho ohlelweni lokuqondisa izigwegwe, lokhu kungenziwa ngesikhathi udaba lusaqhubeka noma emaphethelweni alo.
Odabeni lwecala lobugebengu, umuntu kufanele atholwe engafanele ukusebenza ngezingane uma etholwe enecala lokubulala, lokuzama ukubulala, lokudlwengula, lokuhlukumeza ngokocansi noma lokuhlasela ngenhloso yokudala umonakalo emzimbeni okuqondiswe enganeni.
Umphumela otholwe ngokulandisa kwesigatshana 1 b othi umuntu akakulungele ukusebenza ngezingane awuncikile emphumeleni wokutholwa necala noma ngobumsulwa bomuntu oquliswa icala lobugebengu.
a angedlulisa isikhalo sokuphikisa eNkantolo ephakeme, uma umphumela wenziwe yinkantolo, noma b acele inkantolo ibuyekeze umphumela, uma lowo mphumela wenziwe yinkundla ehlonzwe esigabeni 120 3.
b ngesikhalo noma ngesicelo sokubuyekeza esifakwe ngumuntu othintekayo.
b uma isikhalo noma imbuyekezo seyemukelwe kuze kuphothulwe udaba lwesikhalo noma lodaba.
b ongasebenza nezingane esikhungweni sezingane noma sentsha, endaweni yokunakekela izingane isikhashana, esikhungweni sokukhoselisa noma sokuquba izingane, isikole, iqembu noma inhlangano ethula imisebenzi yezingane noma ekuqhubeni uhlelo olubumbene lokunakekela izingane, akukhathalekile ukuthi lokhu kwenziwa yisisebenzi, ngumuntu ozinikelayo noma ngayiphi enye indlela.
d Ongasebenza ethimbeni loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika elibhekele ukuvikelwa kwezingane; noma e Ongasebenza nganoma yiluphi uhlobo lomsebenzi noma isenzo esichaziwe.
Akekho umuntu osingethe noma oqhuba isikhungo sengane noma sentsha, isikhungo sokunakekela okwesikhashana, isikhungo sokukhoselisa noma sokuqubisa ingane noma isikole esingavumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu ukusebenza noma axhumane nezingane esikhungweni, endaweni yokukhoselisa noma esikoleni, akukhathalekile ukuthi uyisisebenzi, umuntu ozinikelayo noma ngandlela thize.
Ayikho inhlangano eqokwelwe ukuvikela izingane engavumela umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu ukuba asebenze nezingane noma axhumane nazo egameni lenhlangano, akukhathalekile ukuthi uyisisebenzi, ngumuntu ozinikelayo noma ngandlela thize.
Akufanele Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika uvumele umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu asebenze ethimbeni elethula imisebenzi yokuvikela izingane.
b esebenza noma exhumana nezingane egameni lenhlangano eqokelwe ukuvikela izingane, njengesisebenzi, umuntu ozinikeleyo noma ngenye indlela, lowo muntu kufanele adalulele inhlangano lelo qiniso; noma c esebenza ethimbeni loMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika abhekele ukuvikelwa kwezingane, lowo muntu kufanele adalulele uMbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika leloqiniso.
d Abasebenzi bomnyango wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle eqokwe yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Ngemibandela ethile enganqunywa nguMqondisi-Jikelele, Umqondisi-Jikelele engavumela abasebenzi bomnyango wemfundo esifundazweni abaqokwe yinhloko yalowo mnyango bafinyelele kwiNgxenye B kaSomqulu ngenhloso yokufeza isigaba 123 mayelana nezikole ezenganyelwe yilowo mnyango.
b nezingane egamene lenhlangano eqokelwe ukuvikela izingane, inhlangano kufanele ithole ukuthi igama lomuntu alikho yini kwiNgxinye B kaSomqulu; noma c ethimbeni loMbutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika obhekele ukuvikelwa kwezingane, Umbutho kufanele uthole ukuthi igama lomuntu alikho yini kwiNgxenye B kaSomqulu.
Ngemuva kokwethula ubufakazi bomazisi, noma ngubani unelungelo lokuthola ukuthi igama lakhe aliveli kwiNgxenye B kaSomqulu, uma kunjalo, athole izizathu zokufakwa kwalo.
Imibuzo ngaphansi kwesigatshana 1 no 2 eqondene nokwazi ngokuvela nokungaveli kwegama lomuntu kwiNgxenye B kaSomqulu kufanele yedluliswe ngendlela eyimfihlo, ngokubhaliwe kuMqondisi-Jikelele.
Umqondisi-Jikelele kufanele aphendule leyo mibuzo bese echaza ukuthi ngabe igama lomuntu likhona yini kwiNgxenye B kaSomqulu zingakapheli izinsuku ezingu 21.
c komyalelo wenkantolo; noma d uma ukudalula kwenziwa ngumuntu onegama elivelayo kwiNgxenye B kaSomqulu.
Umthetho ovamile ngokudalula ulwazi olukwiNgxenye B kaSomqulu wukuthi kufanele isenzo sihlomulisa kakhulu noma sifeze intshisekelo yengane ngaphandle uma ulwazi ludalulwe ngemuva kophenyo oluthile ngokulandisa kwesigaba 126.
Ngokulandisa kwesigatshana , umuntu onegama elivela kwiNgxenye B kaSomqulu kaZwelonke Wokuvikelwa Kwezingane angafaka isicelo sokususwa kuSomqulu kwegama lakhe nolunye ulwazi ngaye oluthinta yena.
b kuMqondisi-Jikelele, uma igama lafakwe ngephutha; noma c eNkantolo ePhakeme uma Umqondisi-Jikelele echitha isicelo ngaphansi kwendima b.
Ngokulandisa kwesigatshana 1 a, isicelo sokususa igama lomuntu kanye nemininingwane kwiNgxenye B kaSomqulu esenziwe ngezizathu zokuthi umuntu othintekayo useguqukile, singenziwa kuphela ngemuva kweminyaka emihlanu kusukela ngosuku okwafakwa ngalo igama lakhe kuSomqulu, nalapho kuyobe sekucutshungulwe kahle khona isicelo ngemigomo ebekiwe.
Ngokuhambisana nesigaba 5 soMthetho Wokuziqokela Ngokukhipha Isisu (Umthetho No. 92 ka 1996), ingane ingelashwa noma ihlinzwe kuphela uma leyo mvume yokwelashwa noma yokuhlinzwa inikwe ngaphansi kwesigatshana , , noma.
inomqondo ovuthwe ngokwenele futhi inengqondo ephelele yokuqonda imihlomulo, ubungozi, umthelela wenhlalonhle nokunye ngokwelashwa noma ngokuhlinzwa.
lombheki ophambili wayo.
a ineminyaka engaphansi kwengu 12; noma b ineminyaka engaphezulu kwaleyo kodwa umqondo wayo ungavuthiwe ngokwenele noma ingakwazi ukuqonda umhlomulo nomthelela wobungozi nenhlalonhle yokwelashwa noma yokuhlinzwa.
b isidingo sokwelapha noma sokuhlinza siphuthuma ngendlela yokuthi ngeke kwachithwa isikhathi ngokulinda imvume okufanele iqale ngokutholwa.
eshonile; noma iv engatholakali.
Akekho umzali noma umbheki ophambili wengane ongenqaba ukusiza ingane ngaphansi kwesigatshana 2 b noma agodle imvume engaphansi kwesigatshana 3 kuphela ngesizathu senkolo noma enye inkolelo ngaphandle uma lowo mzali noma umbheki ophambili wengane eveza ukuthi ikhona enye indlela evumelekile yokwelapha noma yokuhlinza okukhulunywa ngakho.
i usompilo akatholanga yini isandulela-ngculazi ngenxa yokuthintana nengane ngesikhathi sokwelapha okubandakanya ukuthintana nesici esingedlulisa igciwane esiphume emzimbeni wengane; noma ii omunye umuntu okungenzeka ukuthi uthole igciwane lesandule-ngculazi ngenxa yokuthintana nesici esithile somzimba wengane esingedlulisa igciwane lesandulela-ngculazi, inqobo uma lokho kuhlola sekugunyazwe yinkantolo.
i imvume ephawulwe endimeni a, b, c no d igodlwe ngokungenamqondo; noma ii ingane noma umzali noma umbheki wengane engakwazi ukukhipha imvume.
Uma isivivinyo sokuhlola isandulela-ngculazi enganeni senziwa ngenhloso yokuyithatha noma uyenze eyakho, uhulumeni kufanele akhokhe izindleko zaleso sivivinyo uma sivuma isimo.
b kumzali wengane noma kumbheki wengane, uma umzali noma umbheki wengane enolwazi ngesivivinyo.
a enganeni, uma ingane inomqondo ovuthwe ngokwenele ukuqonda umthelela womphumela; futhi b kumzali noma kumbheki wengane, uma umzali noma umbheki wengane enolwazi lwesivivinyo.
c kwenhloso yokufeza inqubo yomthetho; noma d ngomyalelo wenkantolo.
i ineminyaka engu 12 noma ngaphezulu; noma ii ineminyaka engaphansi kwengu 12 ngenxa yomqondo wayo ovuthiwe wokuqonda imihlomulo, ubungozi nomthelela kwinhlalonhle yokudalula.
i imvume ephawulwe endimeni a, b, c no d igodlwe ngokungenamqondo kanti ukudalula kufeza kangcono izidingo zengane; noma ii ingane noma umbheki wengane engakwazi ukukhipha imvume.
b ingane inikwa iseluleko sezempilo esiqondile; futhi c ukuhlolelwa impilo kwenziwa enganeni ngenhloso yokuthola ukuthi zikhona yini izizathu zokwenqabela uhlobo oluthile lwesikhali sokuzivikela ekumitheni ukuba lungasetshenziswa yingane.
Ingane ethola amajazi omkhwenyana, izikhali zokuzivikela ekumitheni noma iseluleko ngalokhu ngokulandisa kwalo Mthetho inelungelo lemfihlo ngalokhu, ngokuhambisana nesigaba 105.
a wokummisa isikhashana, wokunqamula noma wokwedlulisa izibophezelo namalungelo athile noma wonke umuntu anawo ngengane; noma b wokunqinda noma wokugwema ukuba lowo muntu aqhube izibophezelo namalungelo athile anawo ngengane.
b ineminyaka engaphezulu kwemithathu kodwa ingedlulile kweyisikhombisa futhi inesikhathi esingaphezulu konyaka igcinwe kwenye indawo yokuhlala; noma c ineminyaka emithathu noma ngaphansi kade igcinwe endaweni ethile yokunakekelwa isikhathi esingaphezulu kwezinyanga eziyisithupha.
iqophelo lokuzimisela elikhonjiswe ngumuntu ngengane; kanye v amathuba okuhlelela ingane okufanele itholwe noma igcinwe enye indawo lapho inganakekelwa khona.
Isigaba 29 sifundwa nalezo zinguquko ezidingwa yingqikithi ziyasebenza ngenqubo , ngokulandisa kwesigaba.
a enqunywe yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle; noma b eqokwe yinkantolo yezingane.
b sinesibophezelo sokubika emnyangweni wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle noma inkantolo yezingane mayelana nezimali ezitholwe egameni lomndeni.
b lapho sekubhekelwe khona iminyaka, ukuvuthwa komqondo nesigaba sentuthuko enganeni, ngokunjalo nezinye izingane.
Ingane ephethe ikhaya ingathatha zonke izinqumo zalokho okwenzeka nsuku zonke eziqondene nekhaya nezingane zalo, kube sengathi leyo ngane ingumuntu omdala olawula ikhaya.
Ikhaya eliphethwe yingane akufanele libekwe eceleni osizweni, ekunxeshezelweni noma ohlelweni lwemindeni empofu, inqobo uma lethulwe yisakhiwo sikahulumeni emkhakheni kazwelonke, esifundazweni noma kuhulumeni wasekhaya ngesizathu kuphela sokuthi ikhaya liphethwe yingane.
a ongasusa ingane ekulawulweni ngumuntu oqaphe ingane ngokusemthethweni; noma b ongabopha ingane kube nomphumela wokuthi leyo ngane isuswe ekulawulweni ngumuntu onelungelo lokugcina leyo ngane.
b enxenxa ingane ukuba ihlale naye noma omunye umuntu.
i etholwe ngokulandisa kwesigaba 305 kubantu abanezibophezelo namalungelo afanele obuzali ngaleyo ngane; noma ii yenkantolo.
i evumela ingane ithathwe noma esiza ekukhishweni kwayo ngaphandle kweNingizimu Afrika; noma ii edala noma enxenxa ingane ukuba iphelezele noma ihambisane naye noma nomunye umuntu ophumela ngaphandle kwaseNingizimu Afrika; noma b njengosusa ingane eNingizimu Afrika, uma lowo muntu edala ukuba ingane ihanjiswe noma esiza ekukhishweni kwayo eNingizimu Afrika.
Umuntu olawula ingane kuhlangene nomuntu onezibophezelo namalungelo obuzali kufanele azame ngamandla onke ukuhlonipha ilungelo lengane lokugcinwa kwesithunzi sayo, esithole naphansi kwesigaba 12 (c), (d) no (e) soMthethosisekelo.
Noma yimuphi umthetho nomgomo ongaphansi komthetho ovamile noma wesiko ovumela ukushaywa kwengane kuhlangene nenkantolo yendabuko uyacishwa, inqobo uma uvumela lokho kushaya.
Akekho umuntu ongajezisa ingane ngokushaya kunoma yisiphi isikhungo sokunakekela intsha noma ingane, lapho kugcinwa khona izingane okwesikhashana, emphemeni wokukhoselisa noma sokubeka ingane.
b izinhlelo ezikhuthaza inhlonipho ekhaya nasesikoleni ziyatholakala ezweni lonke.
c isibalo sabantu kuhlangene nezingane ezihambela indawo zedlule ku 50.
d athathe zonke izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ngokuphepha kwezingane nabanye abantu abahambele indawo yokuzithokozisa.
Utshwala neminye imikhiqizo yogwayi ayivunyelwe ukudayiselwa izingane endaweni yokuzithokozisa.
Uma umuntu oletha intokozo engeyena umnini wegceke noma indawo evalekile lapho kuthokozwa khona, umnini noma oqokwe ngumnini kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ukuthi izigatshana 2 no 3 ziyalandelwa.
a Umuntu ogunyazwe ngumasipala wendawo okwakhiwe kuwo indawo yokungcebeleka echazwe esigatshaneni 1 kufanele aziswe noma uma kukhona izinsolo eziqinile zokungahambi kahle emagcekeni noma kuleyo ndawo angangena kulawo magceke ngenhloso yokuhlola ukulandelwa kwesigatshana 2 noma 3.
b Isigaba 297 2 no 3 sifundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingwa yingqikithi sisebenza kunoma yikuphi ukuhlola okuphawulwe endimeni a yalesi sigatshana.
i wohlobo noma wesimo esingalimaza impilo, ukuphepha nesimilo sengane; noma ii ongabeka engozini impilonhle, imfundo, umzimba noma umqondo wengane, umphefumulo, isimo nentuthuko yengane.
a ngaphansi kwemigomo yoMthetho Wezimo Ezimiselwe Ukusebenza ka 1997 Umthetho No. 75 ka 1997, esikhangisini, emdlalweni noma emcimbini wokukhangisa ngobuciko noma ngesiko, inqobo uma lelo qhaza lingabeki engozini impilonhle, imfundo, isimo sempilo nomzimba, umphefumulo, isimilo nentuthuko yengane; noma b emsebenzini oqhutshwa ngaphansi kohlaka lohlelo olubhaliswe kuMthetho Wezinhlangano Ezingasebenzeli nzuzo ka 1997 Umthetho No. 71 ka 1997 oluqoshelwe ukugqugquzela intuthuko yomuntu nokuqeqeshelwa ikhono.
Ungqongqoshe kufanele athathe izinyathelo ezifanele zokusiza ekuqinisekiseni ukuvinjelwa kwezinhlobo ezimbi zokusebenzisa izingane, kuhlangene nezinyathelo ezihlinzeka ngokudla amafa atholwe ngenxa yokusebenzisa amandla alezo zingane ngokulandisa koMthetho Onqanda Ubugebengu Obuhleliwe ka 1998 Umthetho No. 121 ka 1998.
i enquma noma yiluphi olunya udaba olubalulekile ekukhuthazeni ukusebenza kwalesi Sahluko.
b ehlinzekelwe imindeni enezingane ngenhloso yokuqinisa nokwakha amandla angaphakathi nokuzimela ngenjongo yokuxazulula izinkinga ezingavela noma eziyovela emndenini okungathi lapho zingalungiswa ziholele emngeneleni womthetho.
h ekugwemeni ukususa ingane emndenini wayo.
Imisebenzi noma uhlelo lokunqanda nokungenelela ngesikhathi kufanele lubandakanye futhi lukhuthaze iqhaza lemindeni, labazali nabagadi bezingane ekuqaguleni nokuxazulula izinkinga zabo.
Ungqongqoshe kufanele axube eswini lomnyango iqhinga elibanzi likazwelonke eliqonde ekuqinisekiseni ukuthi imisebenzi yokunqanda nokungenelela isimo ngesikhathi iyenzeka emindenini, kubazali, kubanakekeli nasezinganeni ezweni lonke.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasabalalisa imisebenzi echazwe esigabeni 145 komasipala abangene esivumelwaneni, uma inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle yeneliswa wukuthi umasipala unamandla afanele okuhlinzeka ngemisebenzi eyabiwe.
b ukuba umndeni wengane nayo uqobo babambe iqhaza ohlelweni olwemukelekile lwemindeni.
Umyalelo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele uhlale isikhathi esingeqile ezinyangeni ezingu 6.
Uma seluqala udaba ngemuva kokuphela kwesikhathi esinqunyiwe, umbiko kasonhlalakahle oqokiwe oveza inqubekela-phambili nemisebenzi yokungenelela isimo ngesikhathi okwenziwe enganeni nasemndenini, kumzali noma kumbheki wayo kufanele wethulwe enkantolo.
a ingathatha isinqumo ngombuzo wokuthi ingane kufanele isuswe yini; noma b inqume ukuba umsebenzi wokungenelela isimo ngesikhathi welulwe esinye isikhathi esinqunyiwe esingedluli ezinyangeni ezingu 6.
Isigatshana 1 asisebenzi lapho ukuphepha nenhlalonhle yengane kusengcupheni noma engozini.
Uma umbiko kasonhlalakahle wethulwa phambi kwenkantolo ngenhloso yokusiza inkantolo ekunqumeni udaba oluthinta ingane, umbiko kufanele uqukathe isifingqo semisebenzi eyenziwe yokunqanda nokungenelela isimo ngesikhathi ngengane kanye nomndeni, nomzali noma nomgadi wengane.
i iphethwe kabi, ihlushwa, ilahlwe ngabomu noma yehliswe isithunzi ngumzali, ngumuntu oyigadile, yilowo onezibophezelo namalungelo obuzali noma ilunga lomndeni wengane noma ngumuntu ogcine ingane; noma j isebucayini bokusetshenziswa kabi.
Uma kucaca ebufakazini obufungelwe obethulwa ngumuntu phambi kwesiphathimandla senkantolo yezingane ukuthi ingane ehlala noma okwenzekile yaba sendaweni okusebenzela kuyo isiphathimandla esengamele inkantolo idinga ngempela ukunakekelwa nokuvikelwa, leso siphathimandla esengamele inkantolo yezingane singakhipha umyalelo onquma ukuba udaba lwesidingo sokunakekelwa nokuvikelwa kwengane lwedluliselwe enkantolo yezingane ngenhloso yesinqumo.
Isiphathimandla esengamele esikhiphe umyalelo ochazwe esigatshaneni 1 singaphinde siyalele ukuba ingane igcinwe endaweni ephephile yesikhashana uma kuyicacela inkantolo ukuthi kubalulekile ekuphepheni nakwinhlalonhle yengane.
Ekunqumeni ukuthi ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa ngokulandisa kwesigatshana 1 noma lapho kukhishwa umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 2, inkantolo yezingane ingasebenzisa noma yimaphi amandla enikwe wona esigabeni 501 kuya ku 3.
Umyalelo okhishwe ngaphansi kwesigatshana 2 kufanele uqagule ingane ngokugcwele ngenhloso yokufeza umyalelo.
c engasebenzisa amandla aphawulwe esigabeni 503 a kuya ku d.
Iphoyisa elichazwe esigatshaneni 5, lingasebenzisa indluzula edingekile ekunqobeni isimo sokwenqatshelwa ukungena emagcekeni ahlonzwe esigatshaneni 5a, kuhlangene nokwephula umnyango noma ifasitela laleyo ndawo: Inqobo uma iphoyisa liqale ngokuzibika ngephimbo lapho licela khona ukungena ngaphakathi emagcekeni nokwazisa isizathu sokungena kwalo ngaphakathi.
b ukwazisa umabhalane wenkantolo yezingane ngodaba ukuze lwedluliselwe enkantolo yezingane ngokulandisa kwesigaba 68.
Izifiso ezinhle ngengane kufanele kube yiphuzu elinqala lwesinqumo ngasinye esiqondene nokuthi ingane kufanele yini isuswe endaweni yokuyinakekela nokuyivikela ibekwe endaweni ephephile yesikhashana kanjalo ngokwale nhloso, wonke amaqiniso kufanele acutshungulwe kuhlangene nokubeka phambili ukuphepha nenhlalonhle yengane.
c yokuthi ukususwa kwengane ekhaya layo yindlela engcono yokugcina ukuphepha nenhlalonhle yengane.
c ethule udaba phambi kwenkantolo yezingane.
c yazise umabhalane ofanele wenkantolo yezingane ngokususwa kwengane kanjalo nenhlangano eqokelwe ukuvikela ingane njengoba ilandisa indima b.
Intshisekelo yengane kufanele kube yilona phuzu elingujuqu ekufinyeleleni kwisinqumo sokuthi ingane enakekelwe nevikelwe isuswe bese ibekwa endaweni ephephile okwesikhashana, kanjalo nawo wonke amaqiniso aqondene kufanele acutshungulwe ngokwale nhloso, kuhlangene nokuhlola amathuba okususa ekhaya noma endaweni lapho kuhlala khona ingane umuntu osolwa ngokuhlupha ochazwe esigabeni 153 ngokunjalo nokubeka phambili ukuphepha nenhlalonhle yengane.
Ukusebenzisa budedengu amandla aqondwe esigatshaneni 1 okwenziwa yiphoyisa kunomthelela wokuqala izinyathelo zokuqondisa izigwegwe iphoyisa njengoba zihlonzwe esigabeni 40 soMthetho Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No. 68 ka 1995.
d siqukathe isitifiketi esithunyelwe ngesandla sephoyisa esichaza ukuthi isaziso sokuqala esibhaliwe sanikwa umsolwa nokuthi umsolwa wachazelwa ngokubaluleka kwesaziso.
Iphoyisa liyoba seledlulisa ikhophi yombhalo wokuqala wesaziso esibhaliwe kumabhalane wenkantolo yezingane.
Ukuveza enkantolo ikhophi yombhalo ephawulwe esigatshaneni 2 iwubufakazi obusobala bokukhishwa kwesaziso sangempela kumsolwa nokuthi leso saziso sanikwa umsolwa.
Imibandela yesigaba 55 soMthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977 iyosebenza nezinguquko ezidingekile esazisweni esibhaliwe sanikwa umsolwa ngokulandisa kwesigatshana 1.
Inkantolo okubekwe phambi kwayo isaziso esibhaliwe ngomsolwa ngokulandisa kwesigatshana 1 ingenza uphenyo olusheshayo ngezimo ezaholela ekukhishweni kwesaziso.
d ingakhipha lowo myalelo ewubona ufanele.
Ukusebenzisa budedengu amandla aphawulwe esigatshaneni 1 yiphoyisa yisenzo esihambisana nokuqondiswa kwezigwegwe okuqondiswe kulelo phoyisa ngendlela echazwe esigabeni 40 soMthetho Wombutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ka 1995 Umthetho No. 68 ka 1995.
b umuntu ogcine okwesikhashana ingane; noma c inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Inkantolo yezingane kufanele inqume ngombuzo wokuthi ingane iyadinga yini ukunakekelwa nokuvikelwa, le nqubo eholela esinqumweni ilandela imibandela yezigaba 47, 151, 152 noma 154 ngokunakekelwa nokuvikelwa kwengane.
Ingane ethintekayo kufanele ivele enkantolo elalela udaba ngaphandle uma umabhalane wenkantolo yezingane noma inkantolo uqobo inquma ngenye indlela.
ingane igcinwe yilunga lomndeni noma isihlobo sengane; noma v ingane ibekwe endaweni ephephile yesikhashana.
Uma inkantolo ithola ukuthi ingane idinga ukunakekelwa nokuvikelwa, ingakhipha umyalelo ngaphansi kwesigaba 156, ibhekele amathuba okungenelela omsebenzi wokungenelela isimo ngesikhathi njengoba kuhlonzwe esigabeni 148.
b ingakhipha umyalelo wokungenelela udaba ngesikhathi ngokulandisa kwesigaba 148; noma c kufanele yenqabe ukukhipha umyalelo uma ingane ingagciniwe endaweni ephephile yesikhashana.
Uma inquma ngombuzo wokuthi ingane iyadinga ukunakekelwa nokuvikelwa ngokulandisa kwesigatshana 1, inkantolo kufanele icabange ngombiko kasonhlalakahle oqokiwe okuwumbiko obhalwe ngohlelo oluthile olumisiwe.
ubudlelwane phakathi kwengane nalowo muntu buyingozi enhlalweni nasekuphepheni kwengane; noma iii ingane isengcupheni yokulimala noma yokwehlelwa yingozi.
Inkantolo ekhiphe umyalelo ohlonzwe esigatshaneni 1 inganquma ukuba ingane ethintekayo igcinwe endaweni ephephile yesikhashana kuze kufike isikhathi sokusebenza ngempela komyalelo wenkantolo.
b singacutshungulwa kabusha yinkantolo yezingane efanele noma yinini, futhi siqinisekiswe, sihoxiswe noma sichitshiyelwe ngendlela efanele.
Uma inkantolo ithola ukuthi ingane ayidingi ukunakekelwa nokuvikelwa, ingaqhubeka nokukhipha umyalelo oqondiswe esigatshaneni 1 mayelana nengane ngaphandle kwesinqumo sokubeka ingane.
v ngokukhipha imiyalelo ngokuhlola ngezikhathi ezithile inqubekelaphambili eyenziwe ngokusebenza kweqhinga elimile.
c ahlinzeke ngosizo lokweluleka ingane nomndeni ngaphambili nangemuva kokuhlanganiswa kwezinhlangothi zombili.
Ingane encane kakhulu eyintandane noma eshiywe ngabazali bayo kufanele ibe sethubeni lokutholwa ngabanye abantu ngendlela nangesikhathi esinqunyiwe, ngaphandle uma lokho kungafezi kahle izifiso ezinhle zengane.
Lapho kukhishwa umyalelo othinta ukususwa kwengane ekunakekelweni ngabazali noma ngumbheki wayo, inkantolo ingethula emiyalelweni yayo indlela yokuqhuba iqhinga lokuhlala ngokugcwele lengane.
Inkantolo yezingane ingakhipha umyalelo wokubeka ingane esikhungweni sokunakekela ingane noma intsha kuphela uma ingekho enye indlela efanele.
b inqume ukuba ingane igcinwe esikhungweni sokunakekela izingane nentsha esinohlelo noma izinhlelo zokunakekela ezindaweni okuhlalwa kuzo.
f amanye amaphuzu abalulekile.
Ngokomthetho ovamile, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele iqoke isikhungo esinohlelo olunqunywe yinkantolo esisondelene nomndeni noma nomphakathi wengane.
b singelulwa yinkantolo yezingane iminyaka engedlule kwemibili ngesikhathi esisodwa.
d omunye umuntu ongumbheki waleyo ngane.
Ngokuhambisana nesigaba 176, awukho umyalelo wenkantolo oqondiswe esigatshaneni 1 ongadlula osukwini lapho ingane ekhishelwe lowo myalelo seyifike eminyakeni engu 18 ubudala.
d nolunye udaba olungadingeka ekugqugquzeleni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
ethathwe ngomyalelo wenkantolo emndenini wengane ukuze iyolashwa, ilungiswe isimilo, yelulekwe noma esinye isizathu; noma b njengoxhaso lwesikhathi esifushane esiphuthumayo lokondla nokwelapha ingane, noma lwezindleko eziwumphumela wezidingo ezehlukile zengane.
Isinqumo sokuxhasa siqala ukusebenza ngosuku esenziwe ngalo ngaphandle uma inkantolo inquma ukuba siqale maduzane noma ngosuku olungemuva kwalokho.
Inkantolo yezingane ingaguqula, immise noma ishaye indiva umyalelo wokuphonsa esivivaneni noma ivuselele umyalelo ngemuva kokuba uchithiwe.
Uma inkantolo ngaphandle kwaleyo ekhiphe umyalelo wokuxhasa iguqula, immisa, ishaya indiva noma ivuselela umyalelo ngokulandisa kwesigatshana 3, umabhalane wenkantolo yokuqala ephawuliwe kufanele azise umabhalane wenkantolo echazwe kamuva ngoguquko, ngokummiswa, ngokuchithwa nokubuyekezwa kwesinqumo.
a oziphendulelayo ehlala khona, eqhuba khona ibhizinisi noma eqashiwe; noma b ingane ethinteka odabeni ivame ukuhlala khona noma kwenzekile yaba ngakhona.
Umyalelo wokuxhasa noma wokuphonsa esivivaneni kanye nomyalelo wesikhashana wokuxhasa unomthelela wesinqumo sesondlo nomyalelo wesikhashana wesondlo ngaphansi koMthetho Wemiyalelo Yokusebenzisana Ngokuphoqelelwa Kwesondlo ka 1963 (Umthetho No. 80 ka 1963) ngendlela eyobe ifanele.
Izigaba 31 no 40 zoMthetho Wesondlo ufundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingekile zisebenza kumuntu onqaba noma ohluleka ukuhambisana nomyalelo wokuxhasa.
Umyalelo wokuxhasa kufanele utshele oziphendulelayo akhokhe isamba esichaziwe kumabhalane wenkantolo yezingane noma komunye umuntu oqokwe yinkantolo.
akhokhe leyo mali ehleshiliwe kumabhalane wenkantolo noma komunye umuntu ochazwe emyalelweni; noma b iguqule, immise noma ichithe noma ivuselele lowo myalelo ngemuva kokuba uchithiwe.
Umqashi kufanele akhokhe ngokushesha imali ehleshulwe ngokomyalelo ophawulwe esigatshaneni 1 kumabhalane wenkantolo yezingane noma kulowo muntu ochazwe emyalelweni.
b achaze kuleso saziso ikheli lakhe elisha lokuhlala noma igama nekheli lomqashi omusha.
c esikhungweni sokunakekela ingane nentsha kulandela umyalelo wenkantolo ngokulandisa kwalo Mthetho noma Umthetho Wenqubo Yobugebengu ka 1977 Umthetho No. 51 ka 1977; noma d endaweni ephephile yesikhashana.
c yinhloko engamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene lapho ingane igcinwe khona endaweni ephephile yesikhashana.
b kufanele inqamule lelo gunya lokuhamba uma uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle enquma ngaleyo ndlela.
Esiwombeni sengane egcinwe ngumzali ongesiyena owegazi, usonhlalakahle oqokelwe ukupha iso anganqamula noma yinini igunya lokuhamba elitholakala esigatshaneni 1.
Lapho selinqanyuliwe igunya lokuhamba lengane, abaphathi, umuntu okuqondiswe kuye esigatshaneni 1, usonhlalakahle oqokiwe noma inhloko yentuthuko yezenhlalakahle kufanele icele ingane ibuyele esikhungweni sezingane nentsha noma kumuntu, noma endaweni lapho ingane igcinwe khona okwesikhashana.
Ingane egcinwe kwenye indawo yokuhlala ayikwazi ukuphumela ngaphandle kweNingizimu Afrika ngaphandle kwemvume ebhaliwe yoMqondisi-Jikelele.
Ekukhipheni imvume elandiswe esigatshaneni 1, uMqondisi-Jikelele enganquma noma yimiphi imigomo nemibandela yokuvikela ingane egcinwe kwenye indawo yokuhlala.
a ebaleke esikhungweni sokunakekela izingane nentsha noma kumuntu ogcine ingane njengomzali ongesiye owegazi noma ekunakekelweni okumiswe yinkantolo noma esikhungweni sesikhashana okubekwe kuso ingane; noma b enikwe yisikhungo sokunakekela ingane nentsha igunya lokuvakashelwa yingane noma ngumzali ongesiye owegazi noma ukunakekela okugunyazwe wumyalelo wenkantolo noma indawo ephephile yesikhashana okubekwe kuyo ingane nokuthe ngesinqumo sakhe sokunqamula noma sokuphela kwesikhathi salelo gunya lokuhamba yehluleka ukubuyela kuso noma kulowo muntu.
Uma iphoyisa, usonhlalakahle noma isiphathimandla esihlonzwe esigatshanini 1 sinezizathu ezinqala zenkolelo yokuthi ingane isendaweni noma emagcekeni athile, lelo phoyisa, sonhlalakahle noma siphathimandla esinegunya singangena, sicinge kulawo magceke ngenhloso yokubamba ingane, ngaphandle kwemvume yomthetho emnika igunya.
Iphoyisa eliqondwe esigatshaneni 1 lingasebenzisa leyo ndluzula efanele ngenhloso yokunqoba inkani yokwenqaba ukungena noma ukucinga emagcekeni ngendlela ehlonzwe esigatshaneni 1, kuhlangene nokwephula umnyango noma ifasitela lalelo gceke: Inqobo uma iphoyisa liqale ngokuzazisa ngendlela ezwakalayo lapho lisho khona ukuthi lifuna ukungena ngaphakathi nencazelo yenhloso eliyingenela emagcekeni.
Ngemuva kokubamba ingane ehlala endaweni yezingane ekade yeqile noma ehluleke ukubuya ngesikhathi ngokwencazelo yesigatshana 1, iphoyisa kufanele liqinisekise ngokuphepha nenhlalonhle yengane ethintekayo, uma ukuphepha nenhlalonhle yengane isengozini, kumele lazise inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ngamaqiniso okuthi ingane ibanjiwe nezinye izinyathelo ezithathiwe ngengane.
b kuze kufike isikhathi sokulethwa kwisiphathimandla esengamele inkantolo yezingane, leyo ngane ingagcinwa endaweni yokunakekela ephephile yesikhashana echazwe esigatshaneni 152.
a sinqume ingane igcinwe okwesikhashana esikhungweni sezingane nentsha noma kwenye indawo noma kumuntu oqokwe yisiphathimandla esengamele inkantolo yezingane, igcinwe kuze kuphothulwe lonke uhlelo lwangaphansi kwalesi sigaba nesinqumo esenziwe noma izinyathelo zalesi sigaba ziqala khona ukusebenza.
ingabuyiselwa esikhungweni noma kumuntu kuze kuphothulwe izinyathelo zikaNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene ngokulandisa kwesigatshana 6, uma isiphathimandla esengamele inkantolo sinombono wokuthi kunezizathu eziqinile zokuthi akufanele ingane ibuyiselwe esikhungweni noma kumuntu; noma iii ibekwe endaweni ehlukile yokunakekela ingane.
b azise uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle nganoma yimuphi umyalelo olawulwa yisigatshana 4 c.
c akhiphe ingane endaweni egcinwe khona ngokulandisa kwesigaba 175; noma d ajube ingane ibuyiselwe esikhungweni sokunakekela ingane nentsha noma kumuntu obevele enakekela leyo ngane.
Ngokuhambisana nesigatshana , uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ngomyalelo obhaliwe angedlulisa ingane kwenye indawo yokuyinakekela isuswa esikhungweni sokugcina izingane nentsha noma kumuntu okade egcine ingane noma esikhungweni sokugcina ingane okwesikhashana ayise kunoma yisiphi esinye isikhungo sokunakekela izingane nentsha noma komunye umuntu.
Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle akakwazi ukwedlulisa ingane esikhungweni sokunakekela ingane nentsha esizinze kwesinye isifundazwe ngaphandle kwemvume kaNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle kuleso sifundazwe nangaphandle kwamalungiselelo amisiwe ezimali mayelana nokwedlulisa okwenziwayo.
a Uma uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle edlulisa ingane ngokulandisa kwesigatshana 1 ekunakekelweni ngumzali, ngumbheki wengane noma umuntu owake wayigada ngaphansi kweso losonhlalakahle oqokiwe, umyalelo kufanele uchaze izidingo okufanele ingane nomzali, umbheki wayo noma owayeyigada kuqala bahlangabezane nazo.
b Uma kukhona isidingo esithile esiqondwe endimeni a esephuliwe noma esingalandelwanga, usonhlalakahle oqokiwe mayelana nengane uyoletha ingane enkantolo yezingane, okungathi ngemuva kophenyo, iguqule umyalelo okhishwe nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle noma akhiphe omunye umyalelo ngokulandisa kwesigaba 156.
d nesikhungo sengane nentsha noma nomuntu okwedluliselwa kuye ingane.
Uma Ungqongqoshe edlulisa ingane isuka esikhungweni esiphephile sokunakekela ingane nentsha iya kwesingaqinile kakhulu noma iyonakekelwa ngumuntu, uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele eneliseke ngokuthi ukwedlulisa ngeke kubeke ingane esimweni esibi.
a isuswa ekunakekelweni ngumuntu iya esikhungweni sengane nentsha; noma b isuswa ekunakekelweni yisikhungo sengane nentsha iya endaweni ephephile noma esikhungweni esingcono.
Umyalelo okhishwe ngaphansi kwesigatshana kungenzeka ungabi nomthelela wokwelula umyalelo wokuqala wokugcina ingane okhishwe yinkantolo esigabeni 156 ngaphandle uma umyalelo welulwe ngokulandisa kwesigaba 159 (b).
b ukuhlela olunye uhlelo lokunakekela olungasetshenziswa enganeni; noma c uhlelo lokwengezela oluyosetshenziswa kuleyo ngane.
Ukuqalisa umsebenzi wesigatshana 1, uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle angedlulisa ingane kwesinye isikhungo sokunakekela ingane nentsha noma komunye umuntu ngokulandisa kwesigaba 171.
a oluhlanganisa indawo ephephile enganeni; noma b olunemibandela eminingi kunohlelo olukhona lwengane.
Isinqumo esihambisana nesigatshana 1 kungenzeka singabi nomthelela wokwelula umyalelo wokuqala wokwethulwa kwengane okhishwe yinkantolo ngokulandisa kwesigaba 156 ngaphandle kokuba umyalelo welulwe ngegunya lesigaba 159 1b.
b igcinwe endaweni ephephile yokunakekela okwesikhashana okuchazwe esazisweni.
isiphathimandla esengamele inkantolo yezingane ekhiphe isaziso sokususa ingane ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele sijube umabhalane wenkantolo yezingane ethule umbiko kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene ngezizathu zesaziso.
a ukwedlulisa ingane ngokulandisa kwesigaba 171; noma b ukukhipha ingane endaweni egcinwe kuyo ngokulandisa kwesigaba 175; noma c ukukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane esikhungweni sengane nentsha noma kumuntu owayevele enakekela ingane ngokugcwele noma okwesikhashana ngaphambi kokukhishwa kwesaziso sesigatshana 1.
Uma kuyofezeka kangcono izifiso nesimo sengane, ngesikhathi ingane igcinwe endaweni yokuhlala, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingakhipha isaziso esiyalela ukuba ingane yedluliswe okwesikhashana iyobekwa kolunye uhlobo lwesikhungo esingehlukile kakhulu, kusuka osukwini oluchazwe esazisweni, ukugcinwa kwengane kuyothathwa njengesivivinyo esingedluli ezinyangeni eziyisithupha.
b lapho umbiko wohlaziyo nokuhlanganisa sewethulwe futhi wacutshungulwa nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle.
c Uma ingane nosonhlalakahle oqokiwe ecela, uNgqongqoshe engaguqula isinqumo sokwedluliswa kwengane.
Ekugcineni noma ngasiphi isikhathi sokuqhubeka kodaba, uNgqongqoshe enganika isiqiniseko sokubekwa kwengane noma sokukhishwa kwayo unomphela endaweni enakekelwa kuyo ngokulandisa kwesigaba 175.
Isaziso sokwedlulisa okwesikhashana siyocutshungulwa njengobufakazi bokwemukeleka kwanoma yiluphi uhlobo lokwesekwa nguhulumeni obelungakhokhwa uma ukwedlulisa ingane bekwenziwa unomphela.
Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle esifundazweni esiqondene, ngokucabangela kakhulu izidingo zengane, nangasiphi isikhathi lapho ingane igcinwe endaweni yokunakekelwa engakhipha isaziso esijuba ukuba ingane ikhishwe endaweni yokunakekela ingane kusukela osukwini oluchazwe kwisaziso.
b umbiko wokuhlaziya nokuhlanganisa okwenziwa ngusonhlalakahle oqokiwe sewuthuliwe futhi wacutshungulwa nguNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle.
isaziso sokukhipha ingane sikhulula isikhungo sengane nentsha ezibophezelweni nasemalungelweni aqondene nengane.
Ngemuva kokufinyelela eminyakeni engu 18 yobudala, ingane egcinwe esikhungweni sokunakekela inelungelo lokuqhubeka nokuhlala kuleso sikhungo kuze kuphele unyaka lowo muntu efinyelela kuwo eminyakeni eyishumi nesishagalombili.
b ukuqhubeka nokuhlala endaweni kubalulekile ekwenzeni lowo muntu aqedele imfundo noma uqeqesho lwakhe.
a angethula kuNgqongqoshe isikhalo esiphikisa isinqumo; noma b afake isicelo sokubuyekezwa kwesinqumo Enkantolo Ephakeme enamandla.
Uma ingane egciniwe ishona, abaphathi besikhungo sengane nentsha lapho bekuhlala khona leyo ngane kufanele babikele amaphoyisa ngokushesha ngesehlakalo sokufa kanjalo bazise Umqondisi-Jikelele.
Iphoyisa kufanele liphenye isimo sokufa kwengane ngokuhambisana nesigaba 3 soMthetho Wokuphenya ngeMbangele Yokufa ka 1959 Umthetho No. 58 ka 1959.
e noma yiluphi olunye udaba olubalulekile ekugqugquzeleni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
b endaweni ephephile yesikhashana; noma c esikhungweni sokunakekela ingane nentsha.
Ingane igadwe ngaphansi komyalelo wenkantolo uma inakekelwa yilunga lomndeni elingeyena umzali wegazi noma umbheki wayo kodwa lendlela yokugcina ingane eyalelwe yinkantolo ayihlangene nesenzo sokubeka ingane endaweni ephephile okwesikhashana esandleni selunga lomndeni.
d ukuhlonipha umuntu ngamunye nomndeni ngokukhombisa inhlonipho yamasiko, yobuzwe nokwehlukana emphakathini.
Ngaphambi kokuba inkantolo igcine ingane endaweni yokunakekelwa ngumuntu ongesiyena umzali, noma ojutshwe yinkantolo, inkantolo kufanele ilandele uhlelo lwasenkantolo yezingane olumiswe kwiNgxenye 2 yeSahluko 10 ngendlela efanele nelawulwa yimibandela yaleyo Ngxenye esebenza esehlakalweni ngasinye.
Umuntu ongafanele ukusebenza ngezingane akalungele ukunikwa umsebenzi wokunakekela njengomzali noma ukujutshelwa lo msebenzi wumyalelo wenkantolo.
b ngokuba nesikhathi komuntu othathwa njengofanele ukugcina ingane nokufana kwemvelaphi yakhe nengane, ozimisele futhi okwaziyo ukunakekela ingane.
Esiwombeni sengane ebalekele kulelizwe noma eyisifiki kodwa engabhalisiwe, usonhlalakahle kufanele enze uphenyo noKhomishana Wababaleki eNhlanganweni yeZizwe Ezibumbene, isikhungo esisebenza emphakathini wababaleki noma emnyangweni ofanele ngenhloso yokuthola umuntu oqondene onesifiso namandla okusiza ingane ngokuyinakekela njengomzali.
a kunobudlelwane phakathi kwakhe nengane; noma b engekho umuntu ofanele nozimisele ngokunjalo onemuva elifanayo nelengane ezotholwa.
a lapho ingane iyiwele noma zihlobene; noma b inkantolo ibona lokhu njengento efeza kangcono izifiso zazo zonke izingane.
Izingane ezingaphezulu kwesithupha zingagcinwa emzalini ongesiye owegazi ngokohlelo olubumbene lokunakekelwa kwezingane oluhlinzekela izingane ukuba zihlaliswe ngamaqoqo ezindlini ezimumatha izingane ezingedluli kweziyisithupha noma leso sibalo sezingane esinganqunywa yinkantolo endlini ngayinye.
d kufezeka kangcono izifiso nenhlalonhle yengane.
c ingane ibekwe kumuntu ongesiyena umzali wegazi ize ifinyelele eminyakeni engu- 18, ngaphandle uma kunomyalelo obalula ngenye indlela.
Inkantolo yezingane ebeka ingane endaweni yokunakekelwa ngumzali ongesiyena owegazi inombono wokuthi likhona ithuba lokuhlanganisa ingane nabazali begazi, futhi ukufeza kangcono isifiso sengane, inkantolo kufanele ikhiphe umyalelo wokubeka ingane ohambisana nezimo ezihlinzekelwe usonhlalakahle oqokiwe lapho eyokhuthaza khona lokho kudibana okuhlonzwe esigabeni 156 (a).
b ingajuba ukunqamula imisebenzi yokuhlanganisa, uma lingekho ithemba lokuhlangana kwengane nabazali; noma c inganqamula imisebenzi kasonhlalakahle oqokelwe ingane.
d eqhingeni lobuzali phakathi komzali noma umbheki wengane nomzali okungesiyena owegazi ngokulandisa kweNgxenye 3 yeSahluko 4; noma e kweminye yemibandela yalo Mthetho.
b ingane iyintandane; noma c ukuhlanganisa umndeni kungafezi kangcono izidingo nezifiso zengane.
Ngokwesigaba 65, inkantolo yezingane ilandelela imfanelo yesimo sokubekwa kwengane endaweni yokunakekela.
Ukunakekelwa ngaphansi kwesandla somzali ongesiyena owegazi noma ngesinqumo senkantolo kungaqedwa yinkantolo yezingane kuphela uma kufeza kangcono izidingo zengane.
ngokubeka ingane kwenye indawo yokuyinakekela; noma iv ukuthola ingane okungesiyona eyegazi.
c enquma noma yiluphi udaba oludingekile ekukhuthazeni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
d ihositela yesikole noma isikhungo sokuhlala esixhumene nesikole; noma e esinye isakhiwo esakhelwe kakhulu ukufundisa noma ukuqeqesha izingane ngaphandle kwaleso esakhelwe izingane inkantolo ezijubele ukuqeqeshwa noma ukufundiswa.
ngaphansi kwesigaba 156 1 h esibeka ingane esikhungweni sengane nentsha lapho kunohlelo lokunakekela izingane; noma iii ngaphansi kwesigaba 171 sokwedluliswa kwezingane ziye kwenye indawo yokuhlala; noma k ukwemukela nokunakekela izingane ngenhloso engamiswa emgomweni.
b ukwelapha izingane ezinenkinga yezidakamizwa; noma c omunye umsebenzi ongamiswa ngumgomo.
Ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe Wezemfundo noweZempilo, uNgqongqoshe kufanele axube eqhingeni lakho lomnyango isu elihlose ukuletha isiqiniseko ngokusungulwa kwezikhungo zezingane nentsha ezisabalele ngokwenele neNingizimu Afrika lapho ziyothula khona izinhlelo ezidingekayo zokunakekela izingane ezihlala kuzo, lokhu kufanele kwenzeke ezifundeni ezehlukene.
b ahlele amaqhinga okusungulwa kwezikhungo zokunakekela izingane nentsha esifundazweni neziyohlinzeka ngezinhlelo ezinhlobonhlobo zokunakekelwa kwezingane ezihlala kulezi zindawo.
b uxhaso lwezinsiza nemisebenzi yezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni kanye nezinye izakhiwo zikahulumeni ngenhloso yokusiza izikhungo zezingane nentsha.
Imisebenzi ehlinzekiwe kufanele ihambisane nenkambo namaqophelo kazwelonke alindelwe kuleyo misebenzi njengoba enqunywe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesifundazwe ongamele Intuthuko Yezenhlalakahle, uKhomishana weZimali Nentela kanye noNgqongqoshe Wezimali.
Ngemali eyabiwe yisishayamthetho sesifundazwe, uNgqongqoshe wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele asungule futhi aqhube izikhungo zezingane nentsha zaleso sifundazwe.
imibandela yesakhiwo, ukuphepha, impilo neminye kamasipala wendawo okwakhiwe kuyo isikhungo sengane nentsha noma lapho siyokwakhiwa khona.
f Izinsiza eziphawulwe ezindimeni d no e zingabelwa uNgqongqoshe wesifundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle nguNdunankulu ofanele wesifundazwe.
c sihambisana nenkambo namaqophelo alindelwe ezikhungweni zezingane nentsha ahlonzwe esigabeni 209.
Isigatshana 1 siyasebenza esikhungweni sezingane nentsha esisungulwe ngokulandisa kwesigaba 194, uma isikhungo senganyelwe yinhlangano emukelwe.
Kusuka ngosuku okuqale ngalo ukusebenza kwesigaba 196, ikhaya elikhona lezingane eliphethwe ngasese elibhalisiwe noma elithathwa njengelibhaliswe ngaphansi koMthetho Wokunakekela Izingane kufanele lemukelwe njengelibhaliswe ngaphansi kwesigaba 196 njengesikhungo sezingane nentsha esihlinzeka ngohlelo lokuhlala izingane oluphawulwe esigabeni 191 (a).
ifake isicelo sokubhalisa ngaphansi kwesigaba 199 singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni; noma b umuntu noma inhlangano esebenza ngesikhungo sezingane nentsha esibhalisiwe ngendlela engahambisani nemibandela yalo Mthetho noma ezinye izimo okwabhaliswa ngaphansi kwazo, ukuba ahambisane nemibandela noma nezimo.
Ngale kwemibandela yesigaba 196 mayelana nokusungulwa kwesikhungo sokunakekelwa kwezingane nentsha yinhlangano emukelwe, umuntu noma inhlangano esebenza ngesikhungo sokunakekela ingane nentsha esingabhalisiwe oyalelwa ngokulandisa kwesigatshana 1 a ii ukufaka isicelo ngaphambi kwesikhathi anqunyelwe sona, lowo muntu noma inhlangano inganikwa yinhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle imvume yokuqhubeka nesikhungo ngaleso sikhathi, uma lowo muntu esefake isicelo sokubhalisa size siphothulwe isicelo.
Ofake isicelo kufanele ahlinzeke ngalo lonke ulwazi lokwengezela olufanele isicelo engase ilufune inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle.
Isicelo sokuvuselela ukubhalisa kufanele senziwe okungenani kusasele izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphela kwesikhathi sokubhalisa kodwa inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingavuma isicelo esifakwe sekwedlule isikhathi.
b inike ofake isicelo isitifiketi sokubhalisa noma sokuvuselela ukubhalisa ngohlobo olunqunywe emgomweni, uma ofake isicelo ephumelele.
d umuntu ngamunye oqashwe esikhungweni sokunakekelwa izingane nentsha ufanele futhi ukulungele ukusebenza kule ndawo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akufanele asize noma azibandakanye nesikhungo esinakekela izingane nentsha.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko kasonhlalakahle ngaphambi kwesinqumo ngesicelo sokubhalisa noma sokuvuselela ukubhalisa.
c ezihlinzekela olunye udaba olungamiswa ngumgomo.
Ngesicelo somuntu obhaliswe njengomnini wesikhungo sokunakekela izingane nentsha, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingachibiyela ukubhaliswa ngesaziso esiqondiswe kulowo muntu.
d umnikazi obhalisiwe engasakwazi noma engasafanele ukuqhuba umsebenzi wesikhungo sokunakekela izingane nentsha; noma e umuntu ongakufanele nongalungele ukusiza esikhungweni sezingane eqashwe noma ezibandakanya nemisebenzi yesikhungo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akufanele asebenze noma asize ngemisebenzi ethile esikhungweni sezingane.
b engabhalisa kabusha umnikazi welungelo lokubhaliswa uma lowo muntu elungisa imbangela yokuhoxiswa kwemvume yokumbhalisa, inqobo uma enze njalo singakapheli isikhathi esibekiwe.
a inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle nomnikazi obhalisiwe evumela usuku olunganeno; noma b ukuphepha nokuvikeleka kwengane kudinga usuku olunganeno.
b ngokubuyisela emuva isitifiketi sokubhalisa enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ngenhloso yokuhoxa.
Uma isikhungo sezingane nentsha sivalwa ngenxa yokuhoxiswa kokubhalisa ngaphansi kwesigaba 203 noma sivalwa ngokuziqokela ngokulandisa kwesigaba 204, yonke ingane ehlezi kulesi sikhungo kufanele yedluliselwe kwesinye ngaphansi kwesigaba 171.
Ohlukumezekile ngesinqumo senhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle maqondana nendlela okucutshungulwe ngayo isicelo sokubhalisa noma sokuvuselela ukubhalisa ngencazelo yesigaba 200 noma ngezimo okubhaliswe ngazo ngokulandisa kwesigaba 201 noma umuntu obhalisiwe ohlukunyezwe yisinqumo senhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle lapho inqamule khona ukubhalisa isikhungo sokunakekela ingane nentsha ngokulandisa kwesigaba 203, angafaka isicelo sokubuyekezwa kwesinqumo kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle noma eNkantolo ePhakeme.
Isikhungo ngasinye sokunakekela izingane nentsha kufanele sibe nesigungu sokuphatha esixube okungenani amalunga ayisithupha kodwa angevile kwayisishagalolunye.
b ngumuntu obhalisiwe ngokuhambisana nenqubo emiswe wumgomo, esiwombeni sesikhungo sokunakekela izingane nentsha esizimele.
Uma kuqokwa amalunga esigungu sokuphatha, kummele kwenziwe ngendlela emela bonke ababambe iqhaza kuhlangene nomphakathi okwakhiwe kuwo isikhungo.
Akekho umuntu ongalungele ukusebenza ngezingane ongaqokelwa noma ongaqhubeka nokusebenza njengelunga lesigungu sokuphatha.
Isigungu sokuphatha sisebenza ngokulandisa kwemigomo kanti sinamandla futhi sijutshelwe imisebenzi ethile ngaphansi kwalo Mthetho.
Isigungu sokuphatha kufanele sibumbe inkundla yezingane njengengxenye yesigungu sokuphatha ukuze siqinisekise ukuthi izingane ezihlala ngaphakathi zibamba iqhaza ekusebenzeni kwesikhungo.
b isibalo esenele sabasebenzi noma abantu abafanele bokusiza esikhungweni.
Umuntu angaqokwa noma abekwe ngokulandisa kwesigatshana 1 kuphela ngemuva kwenqubo yokufakwa imibuzo enqunywe ngumgomo.
Akekho umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane ongaqokwa noma abekwe ngaphansi kwesigatshana 1 noma aqhubeke nokusiza esikhungweni sezingane nentsha.
a ingammiswa ngumgomo; noma b ifunwe yizimo zokubhaliswa kwesikhungo.
Ukuphathwa kwesikhungo sokunakekela izingane nentsha kufanele kwenziwe ngokuthatha zonke izinyathelo ezifanele ngenhloso yokuqinisekisa ukuthi isikhungo siyahambisana nenkambo namaqophelo alindelwe anqunyelwe izikhungo zokunakekela izingane nentsha.
b ngendlela elungele ukusebenza ngempela kohlelo lokunakekela endaweni okuhlalwa kuyo noma kwezinhlelo ezethulwa esikhungweni.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele iqinisekise ukuthi inqubo yeqophelo elifanele ngesikhungo sokunakekela izingane nentsha iqhubeka ngendlela nangezikhawu ezinqunyiwe.
Ngaphandle kokuchitha isikhathi, isigungu sokuphatha esikhungweni sokunakekela izingane nentsha uma sesiqede inqubo yeqophelo, kufanele sethule kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ikhophi yeqhinga lenhlangano elisungulelwe isikhungo ngokwale nqubo yeqophelo.
w olunye udaba olungagqugquzela ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
Umpheme yindawo emiswe endaweni ethile ephethwe ngenhloso yokuhlinzeka ngezidingo ezibalulekile, njengendawo yokulala nokudla enganeni, kuhlangene nengane yasemgwaqeni ezifikela ibuye izihambele ngokuthanda kwayo.
Isikhungo sokuquba yindawo emiswe endaweni ethile ephethwe ngenhloso yokuhlinzeka ngezidingo ezibalulekile ngaphandle kokulala ebusuku ezinganeni kuhlangene nezihlala emgwaqeni, kodwa izingane zingafika zibuye zizihambele ngokuthanda kwazo.
b uxhaso lwezinsiza nezidingo zezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni kanye nezakhiwo zikahulumeni ngenhloso yokwethula imipheme yokukhosela nezikhungo zokuquba.
Izidingo ezihlinzekwayo kufanele zihambisane nenkambo namaqophelo amiselwe lezo zidingo ngendlela enqunywe nguNgqongqoshe ngemuva kokubonisana noNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle, Ukhomishani Wezimali Nentela kanye noNgqongqoshe Wezezimali.
nesakhiwo, ukuphepha, isimo sezempilo nezinye izidingo zomasipala.
Kusukela osukwini okuqale ngalo ukusebenza isigaba 215, umpheme ovele ukhona obhaliswe ngaphansi koMthetho Wokunakekelwa Kwezingane kufanele wemukelwe njengobhaliswe njengompheme ngokulandisa kwesigaba 215.
i iyeke lowo mpheme noma isikhungo sokuqubisa izingane; noma ii ifake isicelo sokubhalisa ngokulandisa kwesigaba 215 singakapheli isikhathi esinqunywe esazisweni; noma b umuntu noma inhlangano eqhuba noma ebhaliswe njengompheme noma isikhungo sokuquba kodwa ehlulekile ukuhambisana nemibandela okwakhishwa ngayo imvume yokubhalisa, ukuba ihlangabezane naleyo mibandela.
Ngaphandle kombandela wesigaba 215, umuntu noma inhlangano eqhuba umpheme noma isikhungo sokuquba esingabhalisiwe eyalelwa yisigatshana 1 a ii ukufaka isicelo sokubhalisa ngesikhathi esithile engathola imvume yenhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ukuba aqhubeke nompheme noma isikhungo sokuquba uma lowo muntu esesifakile isicelo sokubhalisa, kuze kuphothulwe isicelo sakhe.
ofake isicelo kufanele ethule enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ulwazi lokwengezelela olufanele.
isicelo sokuvuselelwa kokubhalisa kufanele senziwe okungenani kusasele izinsuku ezingu 90 ngaphambi kokuphelelwa yisikhathi kodwa inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingavumela isicelo esifakwe sekwedlule isikhathi.
b ikhiphe isitifiketi sokubhalisa, sokubhalisa okunombandela noma sokuvuselela ukubhalisa ngohlobo olumiwe wumgomo, uma semukelwe isicelo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akufanele asebenze noma asize emphemeni wokukhoselisa noma esikhungweni sokuquba izingane.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle kufanele icubungule umbiko kasonhlalakahle oqokiwe ngaphambi kokukhipha isinqumo ngokubhalisa, ngokubhalisa ngaphansi kombandela noma sokuvuselelwa kokubhalisa.
b abe nabasebenzi abahlala bekhona amahora angu 24 ngosuku.
c ukuhlinzekela noma yini enye enganqunywa ngumgomo.
d umnini obhalisiwe ephenduka umuntu ongakulungele ukusebenza ngompheme noma ngesikhungo sokuqubisa izingane; noma e umuntu ongakulungele ukusiza emphemeni wokukhoselisa noma esikhungweni sokuqubisa izingane eqashwa noma ebamba iqhaza emphemeni noma esikhungweni.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akafanele ukuba nompheme noma nesikhungo sokuqubisa izingane.
b ingabuyisela ukubhaliswa komnini, uma lowo muntu eselungise iphutha eliholele ekunqanyulweni kokubhalisa, inqobo uma elungise isimo ngesikhathi esibekiwe.
Inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingasiza umnini obhalisiwe ukuba ahambisane nenkambo namaqophelo alindelwe emphemeni wokukhoselisa noma esikhungweni sokuqubisa izingane, ngendlela ehlonzwe esigabeni 220.
a ukwedlulisa isikhalo sokuphikisa leso sinqumo kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ; noma b ukufaka isicelo eNkantolo ePhakeme ngenhloso yokuba ibuyekeze leso sinqumo.
b ahlole ngezikhawu imipheme yokukhosela nezikhungo zokuqubisa izingane esifundazweni ngokubambisana nomasipala okwakhiwe kuwo umpheme noma isikhungo sokuqubisa izingane ngenhloso yokuphoqelela imibandela yalo Mthetho.
c yokukhuthaza ukuqagula nokuhlinzeka amagceke alungele lomsebenzi.
Ngesivumelwane nomasipala, inhloko yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle ingaba ukwenziwa kwemisebenzi ethile noma yonke ehlonzwe ezigabeni 215, 217, 218, 219, 221 no 222 eziphathimandleni ezengamele imisebenzi yentuthuko yezenhlalakahle kumasipala uma inhloko yeneliswa wukuthi umasipala unamandla okuqhuba leyo misebenzi ethintekayo.
Isiphathimandla esiphawulwe esigatshaneni 1 singedlulisa amandla nomsebenzi esinikwe wona ngokwalesi sigaba kwesinye isisebenzi esiqashwe ngumasipala.
c akwephuci isiphathimandla esedlulisa amandla, izibophezelo eziqondene nokusebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi.
b singahoxisa amandla noma yinini.
a ukwedlulisa isikhalo esiphikisana naleso sinqumo emkhandlwini wedolobha b ukufaka isicelo sokubuyekezwa kwaleso sinqumo eNkantolo ePhakeme.
Uma ingane ishonele emagcekeni ompheme wokukhosela noma esikhungweni sokuquba noma kulandela isehlo esithile emphemeni noma esikhungweni, umnikazi wompheme noma wesikhungo sokuquba kufanele abike ngokushesha isehlo sokufa emaphoyiseni nakuMqondisi-Jikelele.
Iphoyisa kufanele liphenye izimo okushone ngaphansi kwazo leyo ngane ngendlela elandela isigaba 3 soMthetho Wokuphenya Ngembangela yokufa ka 1959 Umthetho No. 58 ka 1959.
e nolunye udaba olungabaluleka ekukhuthazeni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
Ingane ithathwa njengetholiwe uma leyo ngane igcinwe unomphela ngumuntu ongesiyena umzali wegazi noma umbheki wayo ngamandla esinqumo senkantolo esinomthelela ohlonzwe esigabeni 240.
c ukuhlonipha umuntu ngamunye nomndeni ngokukhombisa inhlonipho yesiko, yobuzwe nokwehlukana emphakathini.
b ilandelwa imibandela yalesi Sahluko.
e ngumzali ongumfakela noma ngabazali bengane; noma f umbheki wengane oyisihlobo sengane.
d bahlolwe kahle ngusonhlalakahle oqokiwe ukuthi bayahambisana yini nendinyana a no b.
Ngeke umuntu enqatshelwe ukuthola ingane kuphela ngenxa yesimo sakhe sezimali.
Noma ngubani othola ingane angafaka isicelo soxhaso uma sikhona isidingo.
Umuntu ongakulungele ukusebenza ngezingane akalungele ukuthola ingane.
a Umzali wesithathu noma isihlobo esigade ingane sinelungelo lokucatshangwa njengomuntu ongaba ngumzali othola ingane ngesikhathi ingane ibekwa ohlwini lwabantu abangatholwa.
b Umzali wesithathu noma isihlobo esigabe ingane kufanele sithathwe njengomuntu ongacelanga ukuthola ingane uma lowo mzali ehlulekile ukufaka isicelo sokuthola ingane zingakapheli izinsuku ezingu 30 ngemuva kokuba isaziso sikamabhalane wenkantolo yezingane noma isikhonzi senkantolo sethulwe kulowo mzali wesithathu noma esihlotsheni sengane.
Ilunga lomndeni wengane ngaphandle komuntu ozwakalisa uthando lokuthola ingane kumabhalane wenkantolo yezingane linelungelo lokucatshangwa njengomuntu ongaba ngumzali othola ingane uma sekuvulelekile ukuba ingane itholwe.
Isigatshana 1 asihlanganisi umzali noma umuntu oqondwe esigabeni 234 kanti ingane ingatholwa ngaphandle kwemvume yalowo mzali noma umuntu.
Uma umzali wengane efisa ukuba ingane itholwe ngumuntu othile noma ngabantu, umzali kufanele achaze igama lalowo muntu noma abantu emvumeni.
Ukufaneleka komuntu noma abantu abathile abahlonzwe esigatshaneni 3 njengomzali noma ngabazali abathole ingane kufanele inqunywe yinkantolo ngokwesigaba 231 2.
yethulwe bese igcinwa ngumabhalane wenkantolo ngesikhathi sokucutshungulwa kwesicelo sokuthola ingane.
a ingasayinywanga phambi komuntu onqunywe emgomweni; noma b ingenasiqiniseko esenziwe ngendlela noma ngumuntu onqunywe emgomweni.
Umzali wengane nomuntu ophawulwe esigatshaneni 1 b ovumele ingane itholwe noma ingane eqondwe esigatshaneni 1 c ingahoxisa imvume zingakapheli izinsuku ezingu 60 ngemuva kokusayinwa kwemvume, ngemuva kwalokho imvume iyoba ngujuqu.
Ngesicelo soMnyango, senhlangano eqokelwe ukuvikela ingane noma sikasonhlalakahle wengane etholiwe, inkantolo ingakhipha umyalelo wokukhulula umzali noma umuntu okudingwa imvume yakhe yokuvumela ukuba ingane itholwe ngokulandisa kwesigaba 232 ezibophezelweni nasemalungelweni obuzali maqondana nengane kuze kuphothulwe uhlelo lokutholwa kwengane.
Umzali noma umuntu okufuneka imvume yakhe ngokuthola ingane ngokulandisa kwesigaba 232 kufanele esekele isicelo somyalelo wokukhulula ngokwesigatshana 1.
Umyalelo wokukhulula olandiswe esigatshana 1 kufanele ugunyaze inhlangano eqokiwe yokuvikela ingane noma umuntu aqhube izibophezelo namalungelo obuzali ngengane kuze kuphele uhlelo lokutholwa kwengane.
b umyalelo unqanyulwa yinkantolo ngezizathu zokuthi awusafezi izifiso nekusasa lengane; noma c ingane, umzali noma umuntu ovumile esehoxisa imvume yokutholwa kwengane, ngaphansi kwesigaba 232 6.
Umyalelo wokukhulula ususa emahlombe omzali noma omuntu umsebenzi wokuxhasa ngokondla ingane ngesikhathi kusamelwe uhlelo lokuthola ingane, ngaphandle uma inkantolo ichaza ngenye indlela.
e ehlulekile ukuphendula isaziso esihlongoza ukuthola ingane, nokuqondiswe kuso esigabeni 236 zingakapheli izinsuku ezingu-30 ethole isaziso.
c ukukhokha umonakalo ngokulandisa komthetho wesiko; noma d ngokuhambisa imininingwane yakhe ifakwe embhalweni wokubhalisa ingane ngokulandisa kwesigaba 10 1 b noma isigaba 114 soMthetho Wokubhalisa Abazelwe Nabashonile ka 1992 Umthetho No. 51 ka 1992.
Ngokubheka izimo ezithile nobufakazi obuphambi kwayo, inkantolo ingacubungula ubukhona bezizathu zokwenqabela umzali noma umuntu ekuvumeleni ingane itholwe ngokulandisa kwalesi sigaba.
b igama nekheli lomuntu ngamunye obekungafunwa imvume yakhe ukuba isigaba 234 besingekho nezizathu okungafunwa ngazo imvume yalowo muntu.
Umuntu ovume ukuthola ingane ngencazelo yesigaba 232 nofuna inkantolo iyekele isidingo sokuthola imvume yomunye umuntu echazwe esigabeni 234 kufanele ethule lowo mbiko kumabhalane wenkantolo yezingane.
umabhalane wenkantolo yezingane engacela uMqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezasekhaya adalule olunye ulwazi oluqukethwe ekubhalisweni kwengane ngesikhathi izalwa kuhlangene nomazisi kanye nemininingwane yomuntu ovume ukuba ngubaba noma ngumama wengane.
Uma usonhlalakahle othintekayo ekutholeni ingane okuhlongozwayo ethola ulwazi ngengane nalapho kuhlala khona umuntu odingelwa imvume echazwe esigabeni 232 noma obekuyodingeka imvume yakhe ukuthola ingane ukuba besingekho isigaba 234, ngaphandle kokuchitha isikhathi, usonhlalakahle kufanele ethulele umabhalane wenkantolo yezingane umbiko oqukethe lolo lwazi.
Uma ingane ikwazi ukutholwa, umabhalane wenkantolo yezingane kufanele afake isaziso kumuntu ngamunye okudingeka imvume yakhe yokutholwa kwengane elandiswe esigabeni 232 ngaphandle kokuchitha isikhathi.
b sicele lowo muntu avume noma agodle imvume yokuthola ingane noma uma lowo muntu enguyise woqobo wengane ongashadile nonina, acelwe imvume noma ayigodle noma afake isicelo sokuthola ingane ngokulandisa kwesigaba 237.
Uma umuntu onikwe isaziso ngaphansi kwesigatshana 1 ehluleka ukuhambisana nesicelo esiqukethwe yisaziso zingakapheli izinsuku ezingu-30, lowo muntu kufanele athathwe njengovumele ukutholwa kwengane.
b siphelezelwe yisivivinyo esiphawulwe esigabeni 231 2 d c siqukathe imininingwane efanele enganqunywa wumgomo.
e ulwazi olungasiza inkantolo noma olunqunywe yimigomo.
Ofake isicelo akakwazi ukufinyelela emibhalweni enikwe inkantolo ngamanye amaqembu ngaphandle kokuthola imvume yenkantolo.
e isigaba 231 6 silandelwe, esiwombeni sesicelo sokuthola ingane ehlala nomzali wesithathu noma ogunyazwe yinkantolo, oyohambisana nesigaba ngumuntu noma ngabantu abangeyena umzali wesithathu noma umbheki wengane ogunyazwe yinkantolo.
b amathuba okwakheka kobuhlobo obuhle esikhathini esizayo phakathi kwengane nomuntu ogodle imvume.
d imiyalelo edlule eshaywe ngokugcinwa kwengane.
c asivumeli umshado noma ukulalana phakathi kwengane nomuntu okungavunyiwe ngisho ngabe ingane ibingatholwanga.
d Akuphazamisi amalungelo ingane enawo empahleni eyithole ngaphambi kokutholwa.
Ngokwazo zonke izinhloso, ingane etholiwe kufanele ithathwe njengengane yomzali omusha kanti ngaso sonke isikhathi lomzali uthathwa njengomzali wengane etholiwe.
b ngumzali wengane etholiwe noma ngomunye umuntu onezibophezelo namalungelo obuzali ngengane, ngokushesha ngaphambi kokuthathwa kwengane; noma c ngumzali noma ngabazali abasha abafuna ukuthola ingane.
Noma yisiphi isicelo esenziwa ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele sethulwe ngesikhathi esifanele ngaphambi kweminyaka emibili kusukela osukwini okutholwe ngalo ingane.
a ofake isicelo engumzali wengane okwafuneka imvume yakhe yokuthola ingane kodwa engazange itholakale; noma b ngesikhathi sokuphetha umyalelo wokuthola ingane, umzali noma abazali abathola ingane bengakulungele ngokulandisa kwesigaba 231.
e Omunye umuntu inkantolo emthole enesifiso odabeni.
b zonke izibophezelo, amalungelo nolunye udaba oluqedwe yisigaba 240 1 ngengane ziyabuyiselwa.
a ingamisa umyalelo wokubeka ingane ethintekayo; noma b inganquma ukuba ingane igcinwe endaweni ephephile yesikhashana kuze kuphume isinqumo esifanele sokuyigcina.
Ngemuva kwesinqumo sokuthola ingane esikhishwa yinkantolo yezingane mayelana nokubhaliswa kokuzalwa kwengane eNingizimu Afrika, umzali noma abazali abayitholile kufanele bafake isicelo sokubhalisa ukutholwa kwengane nokuguqula isibongo sengane kusomqulu ngaphansi komthetho ofanele kuMqondisi-Jikelele: eMnyangweni Wezasekhaya.
d imali emiswe ngaphansi komthetho osebenzayo; uma ikhona.
Ngemuva kokuba inkantolo yezingane seyikhiphe umyalelo wokuthola ingane ezalwe ngaphandle komngcele waseNingizimu Afrika, umzali noma abazali abayitholile kufanele bacele kuMqondisi-Jikelele: Izindaba Zangaphandle ukubhalisa ukuzalwa kwengane nokuloba kusomqulu wabazelwe isimo sengane etholiwe.
d Imali enqunywe ngokulandisa komthetho osebenzayo, uma ukhona.
d lonke ulwazi oluqondene nokuthola ingane olungase lumiswe ngumgomo.
c esigamekweni sengane etholwe kwelinye izwe, edlulise amakhophi ayo yonke imibhalo eqondiswe endimeni b eMkhandlwini Ophezulu.
d komcwaningi noma ngenhloso yokusebenza, kuye ngezimo ezinqunywe nguMqondisi-Jikelele; noma e kwesinqumo senkantolo, uma inkantolo ithola ukuthi isinqumo sifeza kangcono isifiso nekusasa lengane.
Umqondisi-Jikelele engajuba umuntu ethole iseluleko ngaphambi kokudalulelwa ulwazi oluqukethwe kusomqulu wengane etholiwe ngokulandisa kwesigatshana 1 a, b, c no e.
a onganika noma athole, avume ukunika noma athole umhlomulo, akukhathalekile ukuthi yimali noma yisipho ngenhloso yokuthola ingane, ezweni noma ngaphandle kweNingizimu Afrika; noma b ongadoba umuntu anikele ngengane itholwe ngaphakathi noma ngaphandle kwezwe laseNingizimu Afrika.
e Esakhiweni sikaHulumeni; noma f kwabanye abantu abanganqunywa wumgomo.
c koMkhandlu Ophakeme esigamekweni sokuthola ingane yakwelinye izwe; noma d inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 258 lapho inikela khona ngomsebenzi wokuthola ingane.
Ngale kwemibandela yesigatshana 1, iNhlangano yezenhlalakahle okuqondiswe kuyo esigabeni 108 esebenza ngokusemthethweni ngokuthola ingane ngesikhathi sokuqala kwalesi sigaba iyoqhubeka naleyo misebenzi isikhathi esiyiminyaka emibili ngaphandle kokwemukelwa njengokulandisa kwesigaba 251 kodwa singakapheli leso sikhathi kufanele ifake isicelo sokwemukelwa ngokwesigaba 251.
b inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ukuba ethule umsebenzi wokuthola ingane.
Umqondisi-Jikelele kufanele agcine usomqulu wabo bonke osonhlalakahle bokuthola izingane kanjalo nezinhlangano zokuvikela izingane ezamukelwe njengezikhungo zokuqothola izingane.
Akekho umuntu ongashicilela noma adale kushicilelwe nganoma iyiphi indlela noma umzamo isikhangisi esihlangene nokubekwa noma ukutholwa kwengane ethile.
d nokumemezela kokubekwa kwengane etholiwe noma ukutholwa kwengane; noma e nolunye uhlobo lwezikhangiso ezichazwe wumgomo.
f enquma noma yiluphi udaba olubalulekile ekukhuthazeni ukusebenza ngempela kwalesi Sahluko.
d ukulawula indlela yokuthola ingane kwelinye izwe.
Isivumelwane saseHague Sokutholwa Kwezingane Phakathi kwamazwe ehlukene kuyasebenza eNingizimu Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho lapha ezweni.
Umthetho ovamile waseNingizimu Afrika usebenza ekutholeni ingane ehlobene nesivumelwane kodwa uma kunokushayisana phakathi komthetho ovamile waseNingizimu Afrika Nesivumelwane, Isivumelwane siyomiswa phambili.
Umqondisi-Jikelele Ngumlawuli Ophakeme waseNingizimu Afrika ofeza izinhloso zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe.
Ngokulandisa kwesigaba 303, uMkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika angedlulisa amandla noma imisebenzi yoMkhandlu Olawulayo ngaphansi kweSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe aqondiswe esisebenzini soMnyango.
a ngesinye isakhiwo sikahulumeni; noma b yinhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe ngaphansi kwesigaba 258 ukwenza imisebenzi yokuthola izingane kwelinye izwe.
b ungemukela amalungiselelo okuthola ingane ngendlela ehlonzwe esigabeni 259, inqobo uma kulandelwe yonke imibandela ebekiwe.
Umlawuli Ophakeme engemukela inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane ukuba yenze umsebenzi wokuthola ingane ngesikhathi nangemigomo ethile.
b kufanele njalo ngonyaka wethule amabhuku ezimali acwaningiwe kuMkhandlu Olawulayo ngezimali ezitholiwe nezikhokhiwe.
Inhlangano eqokelwe ukuvikela ingane emukelwe yesigaba 258 lapho yethula khona imisebenzi yokuthola ingane ingashicilela isivumelwane sokuthola ingane nengosi emukelwe ukuthola ingane kwelinye izwe.
b akufanele ithathe izinyathelo ngalezo zivumelwane ngaphambi kokuba ziphasiswe nguMkhandlu Olawulayo.
Umuntu ovame ukuhlala ezweni elinobudlelwane ofisa ukuthola ingane echitha isikhathi esiningi eNingizimu Afrika kufanele afake isicelo kuMkhandlu Olawulayo ezweni elithintekayo okunobudlelwane nalo.
Uma umkhandlu olawulayo wamazwe anobudlelwane weneliswa wukuthi ofake isicelo ukulungele ukuthola ingane, umkhandlu olawulayo uyobhala umbiko ngalowo muntu ohambisanayo nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwengane phakathi kwamazwe nezinye izidingo ezinganqunywa, lapho eseqedile uyothumela umbiko eMkhandlwini Olawulayo waseNingizimu Afrika.
Uma ikhona ingane efanele ukutholwa, Umkhandlu Olawulayo uyobhala umbiko ngengane ngendlela ehambisana yezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe kanjalo nezinye izidingo ezinganqunywa, lapho eseqedile uyothumela umbiko emkhandlwini olawulayo ezweni elithintekayo okunesivumelwane sobudlelwane nalo.
Uma Umkhandlu Olawulayo wangaphakathi nomkhandlu ophakeme wezwe okunobudlelwane nalo bevumelana ngokuthola ingane, Umkhandlu Olawulayo wangaphakathi uyodlulisa isicelo sokuthola ingane kuhlangene nezinye izincwadi nemibiko ehlonzwe ezigatshaneni 2 no 3 enkantolo yezingane ukuze sicutshungulwe ngendlela yesigaba 238.
c amalungiselelo okuthola ingane ahambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe neminye imibandela engase imiswe.
e Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika uvumile ukuthola ingane.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni evame ukuhlala eNingizimu Afrika ezotholwa bese ihlala ngaphandle kwaseNingizimu Afrika nelunga lomndeni waleyo ngane noma nomuntu oyophenduka omunye wabazali bengane ngokuhlanganyela nomzali wangempela wengane.
Umuntu ovame ukuhlala ezweni elingenasivumelwane sobudlelwane naleli ofisa ukuthola ingane yaseNingizimu Afrika kufanele afake isicelo kumlawuli onegunya kulelo lizwe elithintekayo.
Uma umkhandlu onegunya kulelozwe elingenasivumelwane sobudlelwane eneliswa ukuthi lowo muntu ufanele ukuthola ingane uyobhala umbiko ngalowo muntu ngendlela ehambisanayo nezidingo ezimisiwe bese ethumela umbiko eMkhandlwini Olawulayo waseNingizimu Afrika.
Uma ikhona ingane engatholwa, Umkhandlu Olawulayo uyolungisa umbiko ohambisana nezidingo ezimisiwe bese ewuthumela emkhandlwini ofanele ezweni elithintekayo okungenasivumelwane sobudlelwane nalo.
Umkhandlu Olawulayo nesigungu esinamandla kulelozwe elithintekayo bevumelana ngokutholwa kwengane, Umkhandlu Olawulayo wakuleli uyodlulisela isicelo sokuthola ingane kanjalo namaphepha afanele nemibiko ehlonzwe esigatshaneni 2 no 3 enkantolo yezingane ngenhloso yokucutshungulwa ngokulandisa kwesigaba 238.
d Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika uvuma ukuba ingane itholwe.
Lesi sigaba asisebenzi enganeni evame ukuhlala eNingizimu Afrika nefisa ukutholwa ngaphandle kwaleli nelunga lomndeni noma umuntu oyoba ngumunye wabazali bayo ehlangene nomzali wegazi.
Uma inkantolo yezingane yemukela isicelo sokuthola ingane ngaphansi kwesigaba 260 noma 261, Umkhandlu Olawulayo ungakhipha isitifiketi sokuhambisana nezidingo zokuthola ingane.
Umuntu ovame ukuhlala eNingizimu Afrika ofisa ukuthola ingane evamel ukuhlala ezweni elinesivumelwane naleli kufanele afake isicelo eMkhandlwini Olawulayo.
Uma Umkhandlu Olawulayo weneliswa yisimo salowo muntu, uyolungisa umbiko ngaye ngendlela ehambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane kwamanye amazwe nezinye izidingo ezinganqunywa bese ethumela lowo mbiko emkhandlwini walelo lizwe okusetshenziswayo nalo ngesivumelwane.
Uma itholakala ingane efanele, umkhandlu olawulayo wezwe okusetshenziswana nalo uyolungisa umbiko ngendlela ehambisana nezidingo zeSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane kwamanye amazwe bese ethumela umbiko emkhandlwini olawulayo walelozwe.
Uma Umkhandlu Olawulayo wezwe kanjalo nomkhandlu olawulayo welinye okunesivumelane sobudlelwane nalo ivumelana ngokutholwa kwengane, umkhandlu olawulayo welinye izwe uyodlulisa isicelo sokuthola ingane ngaphakathi ezwe ngenhloso yokuphothula imvume efanele.
Umuntu ovame ukuhlala eNingizimu Afrika ofisa ukuthola ingane ehlala ezweni elingenasivumelwane sobudlelwane kufanele acele eMkhandlwini Olawulayo waleli.
Uma Umkhandlu Olawulayo waleli weneliswa ngumuntu ofake isicelo sokuthola ingane, uyolungisa umbiko ngalowo muntu ngendlela ehambisana nezidingo zezwe okungenasivumelwane sobudlelwane nalo bese ethumela umbiko kumaziphathe ofanele walelozwe.
Uma ikhona ingane okufanele itholwe, umaziphathe onamandla afanele ezweni okungenasivumelwane sobudlelwane uyolungisa umbiko ngengane ngendlela ehambisana nezidingo ezifanele bese uwuthumela eMkhandlwini Olawulayo wakuleli.
Uma Umkhandlu Olawulayo wakuleli nomkhandlu wangaphandle othintekayo ezweni okungenasivumelwane sobudlelwane bevumelana ngokutholwa kwengane, umkhandlu ofanele walelozwe uyodlulisela kumaziphathe ofanele isicelo ngenhloso yokuphothula isicelo sokuthola ingane.
Ukuthola ingane ezweni okunesivumelwane sobudlelwane lapho ingane ivame ukuhlala khona wumuntu ovame ukuhlala kwelinye izwe elinesivumelwane sobudlelwane neNingizimu, kuyomukelwa yileli uma sikhona isitifiketi sokuhambisana nemibandela yokuthola ingane esikhishwe yizwe elinobudlelwane neNingizimu Afrika.
Uma singekho isitifiketi sokuhambisana nemibandela yokuthola ingane ezweni elithintekayo okunesivumelwane sobudlelwane nalo, Umkhandlu Olawulayo unganquma ukwemukela isimo sokuthola ingane.
Ukuthola ingane okuqondiswe ezigatshaneni 1 no 2 ngeke kwemukelwe, uma isinqumo senziwe ngokulandisa kwesigaba 269 esiphawula ukuthi ukuthola ingane noma isinqumo okufinyelelwe kuso ngaphansi koMbhalo 27 weSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe asemukeleki eNingizimu Afrika.
b sakhiwe ngokuhambisana neSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe nemithetho yamazwe achazwe esitifiketini.
b ukuthola ingane kulelo lizwe kunomthelela ofanayo nobungenzeka ukuba umyalelo bewukhishwe eNingizimu Afrika.
Uma ukutholwa kwengane kwemukelwa esigabeni 265 no 267, isinqumo sokuthola ingane eNingizimu sinomthelela obekwe esigabeni 240.
Umkhandlu Olawulayo unganquma ukungemukeli uhlelo lokuthola ingane okusebenza ngaphansi kwalo isigaba 265 noma 267 noma isinqumo esenziwe ngaphansi kombhalo 27 weSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane phakathi kwamazwe, uma ukuthola ingane noma isinqumo siphambene kakhulu nenqubomgomo yaseNingizimu Afrika, ekubhekeleni izidingo nekusasa lengane.
Uma Umkhandlu Olawulayo wezwe unquma ukuthi ukuthola ingane noma isinqumo esiphawulwe esigatshaneni 1 asemukelekile, ukuthola ingane noma isinqumo asinamthelela eNingizimu Afrika.
Umuntu okwenqatshwe isicelo sakhe sokuthola ingane ngaphansi kwesigaba 260 no 261 angedlulisa isikhalo eNkantolo Ephakeme ngenhloso yokuthola umyalelo wokuthola ingane.
e Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika uvumile ukutholwa kwengane.
Ngokuhambisana nesigaba 248 ngokufinyelela kusomqulu wezingane ezitholiwe ufundwa ngokuhlanganyela nezinguquko ezidingwa yingqikithi, Umkhandlu Olawulayo ungadalulela umuntu oneminyaka engaphezulu kuka-18, okwathi ngesikhathi eyingane watholwa ngendlela ehambisana neSivumelwane saseHague Ngokutholwa Kwezingane, ulwazi olusembhalweni woMkhandlu Olawulayo ngomlando walowo muntu.
Akekho umuntu ongaqhuba noma agqugquzele ukuthola izingane phakathi kwamazwe ngendlela ehlukile kuleyo ehlonzwe kulesi Sahlulo.
b ukulwa nokuthunjwa kwezingane ngabazali.
Isivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele siyasebenza eNingizimu Afrika nemibandela yaso ingumthetho eNingizimu Afrika, bese kuya ngokuthi loMthetho uthini wona.
Ummeli Omkhulu Wasemajajini wezindaba zomndeni oqokwe nguNgqongqoshe Wezobulungiswa, ngaphansi koMthetho Wokuxazulula Izindaba Ezithile Zomshado uyisigungu Esiphakeme saseNingizimu Afrika ekufezeni inhloso yeSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele.
Ummeli Omkhulu Wasemajajini wezindaba zomndeni kufanele aqhube imisebenzi anikwe yona yiSivumelwane seMikhandlu Elawulayo.
Ngokuhambisana nalezo zimo ezingabekwa, Umkhandlu Olawulayo waseNingizimu Afrika ungedlulisa noma wabe amandla owathole ngaphansi kweSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele kuMmeli Omkhulu Wasemajajini wezindaba zemindeni oqokwe ngaphansi koMthetho Wokuxazulula Ezindabeni Ezithile Zomshado.
Ukwedlulisa, ukwaba nezimo ezingaphoqwa kufanele zibhalwe.
Ekutholeni ukuthi sikhona yini isimo sokuthatha nokugcina ngendlela engafanele ingane ngencazelo yeSihloko 3 seSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni jikelele, ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane, Inkantolo Ephakeme ingacela Umkhandlu Ophekeme wethule umbiko ngesimo sasekhaya sengane ngaphambi kokuba ithunjwe.
Ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyiswa kwengane, inkantolo inganquma uhlelo lokukhulula okwesikhashana ingane, ofake isicelo noma ummangalelwa.
Ngesikhathi icubungula isicelo ngokulandisa kwalesi Sahluko ngokubuyiswa kwengane, inkantolo kufanele inike ingane ithuba lokwenqaba ukuphindiselwa emuva, ngokwenza njalo iveze isisindo sempikiswano lapho kuyobhekelwa iminyaka nobudala bengane.
Ummeli kufanele ammele ingane ngendlela ehambisana nesigaba 55 kuzo zonke izicelo ezenziwe ngaphansi kweSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane phakathi kwamazwe.
b enquma izimali nokuqoqa izindleko eziqondene nesicelo seSivumelwane.
Umgomo oshaywe ngaphansi kwesigatshana 1 unganquma inkokhelo yenhlawulo noma isigwebo sejele esingedluli ezinyangeni ezingu-12 ngokwephula umthetho noma ngokwehluleka ukuwulandela.
c ukulawula izinga lokuhweba ngezingane.
Isigungu seNhlangano Yezizwe Esinqanda Ukuhweba Ngabantu siyasebenza eNingizimu. Afrika kanti imibandela yaso ingumthetho kulelizwe, kuye ngemibandela ekhona yalo Mthetho.
c akhiphe izincwadi zokuvakasha ezifanele noma igunya elidingekayo lokuvumela ingane ingene noma ibuye ezweni laseNingizimu Afrika.
Isigatshana 1 sisebenze kuyo yonke ingane okuthe ngesikhathi ingena ezweni ebithengiswe kulo yabe iyisakhamuzi esiphelele saseNingizimu Afrika.
a yokuyixhaphaza; noma b ukuyisika izitho ezithile zomzimba.
Ukuthi ingane ivumile ukudayiswa ngenhloso yokuhlukunyezwa akusho lutho uma ingane idayiswe ngendlela yokwesatshiswa noma ngokusebenzisa amandla noma olunye uhlobo lwempoqo, lokuthumba, lokukhwabanisa, lwenkohliso, lokusebenzisa budlabha amandla noma isikhundla noma lokunika noma ngokuthola inkokhelo noma umhlomulo ukuze kutholakale imvume yengane noma yomuntu olawula ingane.
b ingagcina leyo ngane endaweni ephephile yesikhashana ize itholelwe enye indawo yokuhlala.
Noma iyiphi ingane ekwaziyo ukukhoseliswa ngaphansi koMthetho Wokukhoselisa Ababaleki ka 1998 Umthetho No.
b kusammelwe ukulalela udaba, ingane ingagcinwa endaweni ephephile yesikhashana.
Inkantolo Yezingane ingakhipha umyalelo wokuthi ingane ehlonzwe esigatshaneni 1 isizwe ekufakeni isicelo sendawo yokukhoseliswa ngokulandisa koMthetho Wokukhoselisa Ababaleki ka 1998 Umthetho No. 130 ka 1998.
e kwesivumelwane esiqinisekiswe yiNkantolo ePhakeme lapho kuhlala khona umzali ojube omunye umuntu noma endaweni okuhlala kuyo abazali noma bevame khona.
Ngokuveza izizathu ezinhle, inkantolo ingabeka eceleni izidingo ezibekwe esigatshaneni 1d ngenhla.
Lapho umzali ojube omunye ukumzalela noma onobudlelwane, umkhwenyana noma inkosikazi noma umasihlalisane wakhe ekhipha imvume ebhaliwe ngesivumelwane ngokunjalo lowo mkhwenyana, inkosikazi noma umasihlalisane wakhe uyothathwa njengxenye yesivumelwane esisayiniwe.
Lapho umama ongumfakela eshadile noma enobudlelwane, umkhwenyana noma umasihlalisane wakhe kufanele akhiphe imvume ebhaliwe ngesivumelwane ngokunjalo lowo mkhwenyana noma umasihlalisane uthathwa njengengxenye yaleso sivumelwane.
Lapho umkhwenyana noma umasihlalisane kanina ongumfakela ozale ingane ongahlobene nayo egodla imvume ngaphandle kwesizathu, inkantolo ingaqinisekisa isivumelwane.
Asikho isivumelwane sobumama esiyosebenza ngaphandle kokuba ukuzalwa kwengane okuhlonzwe esivumelwaneni sisekelwe wukusetshenziswa kwezitho zokuzalisa zabo bobabili abazali abazibophezele noma uma kungeke kwenzeke ngenxa yesimo segazi, sempilo noma esinye esemukelekile, okungenani isitho soyedwa wabazali abajube ukuzalwa kwengane ngalolu hlobo noma uma umzali ojube isinqumo ehlala yedwa, isitho salowo mzali.
baqonda futhi bemukela umthelela wezomthetho ngesivumelwane kanye nalo Mthetho kanjalo amalungelo nezibophezelo namalungelo ezibekiwe.
uqonda futhi wemukela umthelela wezomthetho ngesivumelwane ngokunjalo nalo Mthetho, amalungelo nezibophezelo ezibekiwe.
v akasebenzisi isimo sobumama bomfakela njengendlela yokuthola imali.
enengane noma izingane zakhe.
e ngokuvamile isivumelwane kufanele siqinisekiswe ngemuva kokubhekela zonke izimo zomuntu nomndeni wamaqembu athintekayo kodwa ngaphezu kwakho konke yizidingo nekusasa lengane ezozalwa okubalulekile.
e amanye amaphuzu inkantolo ewabona edingeka.
Isivumelwane sobumama bomfakela kufanele sethulwe enkantolo.
b ngemuva kwezinyanga ezingu-18 kusuka osukwini okuqinisekiswe ngalo isivumelwane esiphambi kwenkantolo.
Ukumithisa ngobuciko unina wengane ongumfakela esivumelwaneni esihlonzwe kulo Mthetho kuyokwenziwa ngokuhambisana nemibandela yoMthetho Wezitho Zomzimba womuntu ka 1983 Umthetho No. 65 ka 1983.
f ingane ayikwazi ukufuna isondlo noma ubundlalifa kumama ongumfakela, kumkhwenyana noma kumasihlalisane wakhe noma kwesinye sezihlobo zakhe.
Noma yisiphi isivumelwane sobumama bomfakela esingahambisani nemibandela yalo Mthetho siyize leze kanti ingane ezalwe ngesizathu salezi zinyathelo zokufeza lesi sivumelwane, ngokwayo yonke inhloso, iyothathwa njengengane yowesifazane oyizalile.
Umama wengane ongumfakela nophinde abe ngowozalo noma ngasiphi isikhathi ngaphambi kokuphela kwezinsuku ezingu-60 izelwe ingane, anganqamula isivumelwane sobuzali bomfakela ngokwethula enkantolo isaziso esibhaliwe.
inkantolo inganqamula umyalelo okufinyelelwe kuwo ngaphansi kwesigaba 285 ngemuva kwesaziso esiqondiswe emaqenjini asayine isivumelwane nalapho kuvela ukuthi umama ongumfakela usinqamule ngentando yakhe isivumelwane nokuthi uqonda kahle umthelela wesenzo sokunqamula isivumelwane, inkantolo ingakhipha noma yimuphi umyalelo ofanele, inqobo uma ufeza kangcono izidingo nekusasa lengane.
Umama ongumfakela ngeke athwale izindleko kubazali abamjubile ngenxa yesinqumo sakhe sokuqoka ukunqamula ukukhulelwa ngendlela yalesi sigaba, ngaphandle kwenkokhelo yezindleko ezithwalwe ngabazali abamjubile ngendlela echazwe esigabeni 294.
a uma isivumelwane sinqanyulwe ngemuva kokuzalwa kwengane, wonke amalungelo nezibophezelo ezisungulwe ngaphansi kwesigaba 290 ayoqedwa bese egidlabezwa umama wengane ongumfakela, kumkhwenyana noma kumasihlalisane wakhe, uma ekhona, uma engekho ubaba ojube ukuzalelwa ingane.
e ngokuhambisana nezigatshana a no b ngenhla, ingane ayikwazi ukufuna isondlo noma ukudla ifa ebazalini abajube ukuba izalwe noma izihlobo zabo.
Isivumelwane sobumama bomfakela siyoqedwa ngokukhipha isisu okungenziwa ngaphansi koMthetho Wokuzikhethela Ukukhipha Isisu ka 1996 (Umthetho No. 92 ka 1996).
Ngokwenhloso yoMthetho Wokuzikhethela Ukukhipha Isisu ka 1996 Umthetho No. 92 ka 1996, isinqumo sokuhushula isisu sisemahlombe kamama wengane ongumfakela kodwa abazali abamjubile bayohlala baziswa ngokushintsha kwesimo futhi bavunyelwe ukubonisana nomama ongumfakela ngaphambi kokuhushulwa kwaso.
Umama ongumfakela ngeke abhekane nezindleko kubazali abamjubile ngenxa yokusebenzisa kwakhe ilungelo lokukhipha isisu ngokulandisa kwalesi sigaba ngaphandle kwemali yezindleko ezithwalwe ngabazali abamjubile, ngencazelo yesigaba 294 lapho isinqumo sokuhushula isisu sithathwe khona ngezinye izizathu ezingahlangene nesimo sempilo yomuntu.
Ngokuhambisana nemibandela yezigatshana no , maqondana nesivumelwane sobumama bomfakela, akekho umuntu onganika noma ethembise omunye noma oyothola komunye umuntu inkokhelo noma umhlomulo wemali noma wolunye uhlobo.
c kwezindleko zomshuwalense onake umama ongumfakela ngayo yonke into engaholela ekufeni kwakhe noma ekukhubazekeni okudalwa wukukhulelwa.
Noma ngubani osiza ngokweluleka ngezomthetho noma ngesimo sempilo ngenhloso yokuqinisekisa isivumelwane sobumama bomfakela, ngokwesigaba 288 ekuqhubeni leso sivumelwane uyoba nelungelo lokuthola inkokhelo efanele.
Amagama amathimba athintekayo odabeni oluphambi kwenkantolo ngesivumelwane sobumama bomfakela ngeke ashicilelwe ngaphandle kwemvume yabo ebhaliwe.
Akekho umuntu ongashicilela amaqiniso aveza igama lomuntu ngenxa yesivumelwane sobumama bomfakela.
Akekho umuntu ongamithisa ngobuciko umuntu wesifazane ngesikhathi sokuqhuba isivumelwane sobumama bomfakela noma anike usizo lokumithisa ngale ndlela ngaphandle kokuba uhlelo lugunyazwe yinkantolo ngokulandisa kwemibandela yalo Mthetho.
Akekho umuntu ongazama nganoma iyiphi indlela yokuhuba ngemali umuntu ngenhloso yokumzalela ingane noma yokungena esivumelwaneni sohlobo lomama ongumfakela.
a yokuhlola leso sikhungo, mpheme noma indawo yokuquba kanjalo nabaphathi bayo; noma b yokubuka noma ukuphonsa imibuzo noma iyiphi ingane noma enze ingane ihlolwe noma ivivinywe ngudokotela olaphaya, usonhlalakahle noma usolwazi wengqondo.
a Kufanele isisebenzi ngasinye sithole isigqebhezana sokuzazisa esichazwe esigabatshana 1.
b Ngesikhathi sokuhlola isikhungo, indawo yokuhlala isikhashana, umpheme noma indawo, umuntu ogunyazwe ngaphansi kwesigatshana 1 kufanele lapho efunwa isigqebhezana asiveze.
b udinga ukuba umuntu adalule ulwazi, kungabe yindlela yomlomo noma ebhaliwe, ngayedwa noma kukhona ufakazi ngezenzo nokukhohlwa ukwenza okufanele, izinsolo ezithile zingakhomba ukwephulwa kwalo Mthetho noma umbandela othile walo Mthetho noma sombandela wokubhaliswa ngakho kungaba nesidingo sokudalula ulwazi ngendlela efungelwe.
g Ukubhala ulwazi noma ngayiphi indlela kuhlangene nokuthatha izithombe noma aqophe imifanekiso yesithombe sikamabonakude; noma h Ukusebenzisa amandla noma aqhube umsebenzi ongagunyazwa wumgomo.
b Abuyisele emuva yonke into ekade ithathiwe maduzane eqeda ukuyisebenzisa ngaphandle uma ithathwe ngenhloso yokusetshenziswa njengobufakazi.
Umuntu ogunyazwe yisigatshana 1 kufanele ethule umbiko kuMqondisi-Jikelele, enhlokweni yesifundazwe engamele intuthuko yezenhlalakahle noma kumasipala ngendlela efanele ngazo zonke izigameko zokuhlola okwenziwe yilowo muntu ngokulandisa kwalesi sigaba.
i enqaba ukushiya ikhaya noma indawo okuhlala kuyo ingane; noma ii exhumana nengane ngendlela ephambene nesaziso esibhaliwe; noma q ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesinqumo seNkantolo ePhakeme, Inkantolo Yokwehlukanisa Umshado nenkantolo yezingane ngokulandisa kwalo Mthetho kuhlangene nesigaba 1536 noma ephambana noma ehluleka ukuhambisana nesinye isimo esiqukethwe yilowo myalelo.
b eqhuba isibophezelo sobuzali, sokunakekela ingane eyisihlobo noma egcina okwesikhashana ingane; noma c efaka isicelo sobuzali, sokunakekela ingane eyisihlobo, sokuyigcina isikhashana noma ukuthola ingane.
a ehlukumeza noma engayinaki ingane; noma b elahla ingane.
Umuntu onesibophezelo somthetho sokondla ingane unecala lokwephula umthetho uma lowo muntu ehluleka ukuhlinzeka ingane ngokudla, ngezimpahla zokugqoka, indawo yokuhlala nosizo lwemithi yokwelashwa ekubeni enamandla okwenza njalo.
Umuntu ongumnikazi, oqashisayo, umphathi, isiqashi noma ohlala emagcekeni okuqhutshwa ngaphakathi kwawo isenzo sokuhwebisa ingane ngocansi unecala lokwephula umthetho uma lowo muntu enesikhathi esiqonda isenzo kodwa wehluleka ukubikela Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika ngalolu daba.
Umuntu otholwe ephula umthetho ngaphansi kwesigatshana 1, 2, 3 no 5 unesibophezelo sokukhokha inhlawulo enganqunywa wumthetho obusayo noma athole isijezo sokuboshwa iminyaka engevile eshumini noma aboshwe futhi ahlawuliswe.
e olunye udaba olungakhuthaza ukusebenza ngempela kwalo Mthetho.
ngokuvamile kubo bonke abantu noma kuphela ezigabeni ezithile zabantu; noma iii ngokuvamile kuzo zonke izikhungo zezingane nentsha, endaweni yokugcina izingane okwesikhashana, emiphemeni nasezikhungweni zokuquba noma ezigabeni zalezo zikhungo, izindawo, imipheme noma izikhungo zokuquba.
b inhlawulo efanele; noma c athole inhlawulo nokuboshwa ngesikhathi esisodwa.
b kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle, ngokuvumelana naye; noma c eziko likahulumeni, ngokuvumelana nalelo ziko.
d akwephuci uNgqongqoshe izibophezelo zakhe eziqondene nokusebenzisa amandla noma zokwenza umsebenzi.
Ungqongqoshe engaqinisekisa, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wamandla edluliswe ngokulandisa kwalesi sigaba, inqobo uma amalungelo asetholwe ngumuntu ngenxa yesinqumo engathathwanga.
b engahoxisa amandla edlulisiwe noma yinini.
Ungqongqoshe angaba amandla noma umsebenzi anikwe wona ngokulandisa kwalo Mthetho kuNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle ngokuvumelana nalowo Ngqongqoshe.
d awephuci Ungqongqoshe isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe enganika isiqiniseko, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wokwabiwa noma wokwedlulisa okwenzeke ngaphansi kwalesi sigaba, inqobo uma amalungelo asetholwe ngumuntu ngenxa yegunya engathathwanga.
b engahoxisa amandla noma yinini.
d awephuci uNgqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi wakhe.
Ungqongqoshe enganika isiqiniseko, aguqule noma achithe isinqumo esithathwe ngomphumela wokwedlulisa amandla ngaphansi kwalesi sigaba, inqoba uma amalungelo asetholwe yilowo muntu ngenxa yesinqumo engathathwanga.
b angahoxisa amandla noma yinini.
d akwephuci uMqondisi-Jikelele isibophezelo sokusebenzisa amandla nokwenza umsebenzi ajutshwe wona.
b engahoxisa amandla noma yinini.
d akwephuci inhloko yesifundazwe isibophezelo sokusebenzisa amandla noma ukwenza umsebenzi ajutshwe wona.
b ingahoxisa amandla noma yinini.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle, ngokucabangela iqhinga elinqala lomnyango futhi evumelene nenhlangano eqokelwe ukuvikela ingane noma omunye umuntu ofanele, engaqoka inhlangano noma umuntu othile wangaphandle ethule noma yimuphi umsebenzi okufanele uhlinzekwe ngokwalo Mthetho.
Ungqongqoshe kaZwelonke noma Ungqongqoshe wesiFundazwe ongamele intuthuko yezenhlalakahle angedlulisa amandla enhlanganweni noma kumuntu othile amandla nomsebenzi olawulwa kulo Mthetho ngendlela edingekayo yokwenza kahle umsebenzi.
Isigaba 300 noma 302, zifundwa ngokuhlanganyela nalezo zinguquko ezifanele siyasebenza ekwedlulisweni kwamandla okumiswe esigatshaneni 2.
Umthetho ophawulwe ensikeni yesibili kaSheduli 4 ichitshiyelwa ngendlela echazwe ensikeni yesithathu yeSheduli.
Konke okwenziwe ngokulandela umthetho ocinywe ngaphansi kwesigaba 306 okungenziwa ngaphansi kombandela walo Mthetho, kufanele kuthathwe njengokwenziwe ngokulandisa kombandela walo Mthetho.
Lo Mthetho uyobizwa ngoMthetho Ophathelene Nezingane ka 2002, kanti uyoqala ukusebenza ngosuku oluyonqunywa lukhishwe ngesaziso nguMongameli.
c ukuqinisekisa ngokwemukelwa Kwamazwe Azibophezele ngokuthola izingane okwenziwe ngokuhambisana neSivumelwane.
Isivumelwane siyosebenza lapho ingane ivame ukuhlala khona kwelinye Izwe Elizibophezele Izwe evela kulo, ikhona noma izothuthelwa kulo Izwe elithola ingane kungaba emuva kokutholwa kwengane ngabazali noma ngumuntu ovame ukuhlala ezweni eliyemukelayo noma ngokwenhloso yalokho kuthola ingane, ezweni elithola ingane noma izwe evela kulo.
Isivumelwane senabela ezinganeni ezitholiwe okudaleka khona ubudlelwane obuphelele phakathi komzali nengane.
Isivumelwane siphela ukusebenza uma izivumelwane eziphawulwe eSihlokweni 17, endinyaneni c, ingakhishwanga ngaphambi kokuba ingane ifinyelele eminyakeni engu -18 yobudala.
c uqinisekisile ukuthi abantu, izikhungo nemikhandlu okufunwa imvume yayo ukuze ingane itholwe yelulekwe ngendlela efanele futhi yazisiwe ngomthelela wokuvuma kwabo, ikakhulu umthelela wokuthi ukutholisa ngengane noma ukungatholisa ngayo kuyoholela ekunqumukeni kobuhlobo phakathi kwengane nomndeni evela kuwo, labo bantu, izikhungo nemikhandlu izivumele ngohlobo oludingekayo lomthetho futhi yazwakalisa ukwenze njalo ngendlela ebhaliwe, ayiphoqwanga imvume ngenkokhelo noma ngokunxenxa okuthile futhi ayihoxiswanga imvume, lapho kudingekile, imvume kanina wengane ikhishwe kuphela ngemuva kokuzalwa kwengane, d sekuqinisekisiwe, kwahlolwa iminyaka yengane nezinga lomqondo wayo, uyosizwa ngokwelulekwa aziswe ngokwenele ngomthelela wokuthola ingane nangemvume yakhe yokutholisa ngengane, uma idingeke imvume, izifiso nombono wengane sewucutshunguliwe imvume yengane ngokuyitholisa seyitholiwe, uma idingeka leyo mvume, futhi kufanele ikhishwe ngokuzithandela, ngohlobo lomthetho olufunekayo futhi ibe nobufakazi obubhaliwe, leyo mvume inganxenxwanga ngemali noma ngenkokhelo yolunye uhlobo.
c inqume ukuthi ingane inelungelo noma iyogunyazwa ukungena nokuhlala ngokugcwele Ezweni.
Izwe Elizibophezele liyobumba Umkhandlu Olawulayo wokuqhuba imisebenzi emiselwe leyo mikhandlu yeSivumelwane.
Izifunda ezizimele, Amazwe anohlelo lomthetho olungaphezulu kolulodwa noma oHulumeni abanezifunda ezizimele bakhululekile ukuqoka ngaphezulu koMkhandlu owodwa Olawulayo nokuchaza ukuthi umsebenzi wabo uhamba ugcine kuphi nomngcele. Lapho uHulumeni eqoke Imikhandlu Elawulayo engaphezulu kowodwa, uyoqoka lowo Mkhandlu Olawulayo okuyoxhunyanwa nawo ngenhloso yokwedlulisa yonke into ngaphakathi kwezwe.
Imikhandlu Elawulayo iyobambisana futhi ikhuthaze ukuxhumana phakathi kwemikhandlu enamandla afanele kulawo mazwe ngenhloso yokuvikela izingane nokuzuza izinhloso zeSivumelwane.
b ukwazisana ngokusebenza kweSivumelwane nokuzama ukunciphisa izihibe zokusebenza kwawo.
Imikhandlu Elawulayo iyothatha zonke izinyathelo ezifanele zokunqanda umkhuba wokuthola izimali noma olunye uhlobo lomhlomulo oqondene nokuthola ingane nokuthena amandla yonke imikhuba ephikisana nezinhloso zeSivumelwane.
e ukuphendula ngendlela evunywe wumthetho wezwe ngenhloso yokwenelisa izicelo ezivela kweminye Imikhandlu Elawulayo noma imikhandlu yomphakathi mayelana nolwazi oluthile lwesimo sokuthola ingane.
Ukwemukelwa kuyonikwa futhi kusingathwe yizigungu ezikhombise igalelo elifanele lokuqhuba ngendlela efanele imisebenzi ezinikwe wona.
c siyoba ngaphansi kweso lemikhandlu efanele yalowo Hulumeni ngendlela exube, esebenza nesimo sayo sezimali.
Isigungu esemukelwe kwelinye lamazwe azibophezele singammela elinye kuphela uma imikhandlu efanele yamazwe omabili iligunyaze kanjalo.
Ukwemukelwa kweMikhandlu Elawulayo nalapho kufanele igalelo lemisebenzi yayo kanjalo amagama namakheli ezigungu ezemukelwe, kuyodluliswa Yizwe ngalinye Elizibophezele Eziko Elimile leNgqungquthela yaseHague Engamele Umthetho Wangasese Wamazwe omhlaba.
Abantu abavame ukuhlala Ezweni Elizibophezele abafuna ukuthola ingane ehlala kwelinye Izwe Elizibophezele bayofaka isicelo Emkhandlwini Olawulayo wezwe abavame ukuhlala kulo.
Uma Umkhandlu Olawulayo wezwe Elizibophezele weneliswa wukuthi umuntu ofake isicelo ufanele ukuthola ingane, uyolungisa umbiko oxuba imininingwane ngomazisi, isimo sokufanela ukuthola ingane, imvelaphi, umlando womndeni nempilo, isimo senhlalonhle esiholela ekutholeni ingane, amandla okuthola ingane yakwelinye izwe kanjalo nezimpawu zengane abangakwazi ukuyinakekela.
Umkhandlu walelozwe uyothumela umbiko eMkhandlwini Olawulayo okuvela kuyo ingane.
d ngokubheka imibiko yemininingwane eqondene nengane nabazali abahlongozwayo, uyonquma ukuthi ukubekwa kwengane kuyozifeza kangcono yini izidingo zayo.
Umkhandlu Olawulayo wezwe okuvela kuyo ingane uyodlulisela ezweni elemukela ingane imibiko ngengane, ubufakazi bokuthi itholakele imvume yokuthola ingane nezizathu zokuthatha isinqumo sokuthola ingane, uyoqikelela ukungadaluli igama likanina noyise uma izwe evela kulo lingathandi ukudalula lolu lwazi.
d Kunqunywe ngokulandisa kweSihloko 5 ukuthi abazali abasha bengane bakulungele ukuthola ingane nokuthi ingane inelungelo noma iyogunyazwa ukungena nokuhlala ngokugcwele ezweni etholwa kulo.
Imikhandlu ePhakeme yamazwe omabili iyothatha izinyathelo ezifanele zokuthola imvume yengane ukuze iphume ezweni lendabuko nokungena bese ihlala ngokugcwele kwelinye izwe.
Ukwedlulisa ingane kwelinye izwe kungenziwa kuphela uma sezenelisiwe izidingo zeSihloko 17.
a Uma ukwedlulisa ingane kungenzeki, imibiko eqondiswe eSihlokweni 15 no 16 iyobuyiselwa emuva emikhandlwini eyedlulisile.
Imikhandlu Elawulayo iyokwazisana ngenqubo yokutholwa kwengane nezinyathelo ezithathiwe zokuyiqeda kanjalo nenqubekelaphambili yokubekwa kwengane uma igcinwe isikhathi esithile ngaphambi kokugcinwe ngokuphelele.
c njengomzamo wokugcina, wokuhlela ukuphindisela emuva kwengane, uma lesi sinqumo sifeza kangcono izidingo zengane.
Ngokucabangela imininingwane efana neminyaka nezinga lokuvuthwa komqondo wengane, kuyoboniswana nengane, uma kufanele imvume yayo itholakale ngemizamo okufanele yenziwe ngaphansi kwalesi Sihloko.
Imisebenzi yoMkhandlu Olawulayo engaphansi kwalesi Sihloko ingenziwa yimikhandlu yomphakathi noma yizinhlangano ezemukelwe ngaphansi kweSahluko III kuye ngendlela evunywe yimithetho kahulumeni.
b abagunyaziwe ngokuhambisana neqophelo lokuziphatha elilindelwe nokuqeqeshwa noma ulwazi lomsebenzi ekusebenzeni emkhakheni wokuthola ingane phakathi kwamazwe.
Izwe Elizibophezele elikhipha incazelo ehlinzekwe endimeni 2 liyokwazisa ngaso sonke isikhathi Iziko Laphakade leNgqungquthela yaseHague loMthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngamagama namakheli ezinhlangano nabantu.
Izwe Elizibophezele lingachazela Amazwe Azibophezele athole izingane ezivame ukuhlala ezweni kwenzeke kuphela uma imisebenzi yeMikhandlu Elawulayo iqhutshwe ngokufanele ngendlela ehambisana nendima 1.
Ngaphandle kwencazelo ebekwe endimeni 2, imibiko ehlinzekelwe Izihloko 15 no 16 iyobhalwa ngaphansi kweso loMkhandlu Olawulayo noma eminye noma izinhlangano ngokwendima 1, lenqubo iyosebenza kuzo zonke izigameko.
Ukuthola ingane okuqinisekiswe wumkhandlu onamandla ofanele kahulumeni ngokutholwa kwengane ngendlela ehambisana neSivumelwane kuyokwemukelwa emthethweni Yizwe Elizibophezele. Isitifiketi siyochaza isikhathi nokuthi ngubani osayine ezivumelwaneni ngencazelo yeSihloko 17, indinyana c.
Izwe ngalinye ezilibophezele ngesikhathi lishicilela, lemukela, liguqula, liphasisa noma libuyekeza liyokwazisa isigungu samazwe anobudlelwane ngegama nemisebenzi yomkhandlu noma imikhandlu enamandla afanele okukhipha izitifiketi kulelozwe. Liyophinde lazise isigungu ngazo zonke izinguquko ngezikhundla zaleyo mikhandlu.
Ukwemukela isimo sengane etholiwe kungenqatshwa Ngamazwe Azibophezele kuphela uma ukutholwa kwengane kuphambene kakhulu nenqubomgomo yomphakathi, lapho kubhekelwa khona intshisekelo nezidingo zengane.
Noma yiliphi izwe elizibophezele lingadululela isigungu ukuthi ngeke libophezeleke Esivumelwaneni ngenhloso yokwemukela ukutholwa kwengane okwenziwe ngokulandela isivumelwane esisayinwe ngokusebenzisa Isihloko 39, indima 2.
c ukuqeda ubuhlobo okade bukhona phakathi kwengane nonina noyise, uma ukutholwa kwengane kunomthelela Ezweni Elizibophezele lapho senziwa khona isivumelwane.
Esigamekweni sokuthola ingane okunomthelela wokuqeda ubuhlobo bengane nomzali, Ezweni etholwa kulo nalelo elamukela isimo sokutholwa, ingane iyogunyazeka ukuthola amalungelo afanayo nalawo awumphumela wokutholwa anomthelela ofanayo ezweni ngalinye.
Indima edlule ngeke ibeke engcupheni ukusebenza kombandela ovuna kangcono ingane osebenzayo Ezweni Elizibophezele elemukela ukutholwa kwengane.
b uma imvume ephawulwe Esihlokweni 4, endinyaneni c no d inikwe ngenhloso yokuthola ingane.
Isihloko 23 sisebenza ezinqumeni eziguqula ukutholwa kwengane.
Isivumelwane asiphazamisi umthetho wezwe okuvela kulo ingane elidinga ukuba ingane etholiwe evame ukuhlala kulelozwe ihlale lapho noma ovimbela ukubekwa kwengane noma ukwedluliswa kwayo ezweni eliyitholayo ngaphambi kokuyithatha.
Ngeke kube nesivumelwane phakathi kwabazali abafuna ingane nabazali boqobo bengane noma nomunye umuntu onakekela ingane ngaphambi kokuba zonke izidingo zeSihloko 4, indinyana a kuya ku c neSihloko 5, indinyana a zilandelwe ngokuphelele, ngaphandle uma ukutholwa kwengane kwenzeka ngaphakathi emndenini noma isivumelwane sihambisane nezimo ezisungulwe wumkhandlu ofanele ezweni okuvela kulo ingane.
Imikhandlu enamandla afanele Ezweni Elizibophezele iyoqinisekisa ukuthi ulwazi olugcinwe ngabazali lomlando wengane, ikakhulu ulwazi oluthinta imininingwane yabazali kanjalo nomlando wezempilo luyalondolozwa.
Imikhandlu iyoqinisekisa ukuthi ingane noma oyimele uyafinyelela elwazini avunyelwe ukuluthola ngaphansi komthetho walelozwe lapho eyoholwa khona ngendlela efanele.
Ngaphandle kokubeka engcupheni Isihloko 30, ulwazi oluqondene nomuntu oluqoqwe noma lwathunyelwa ngokulandisa kwesivumelwane, ikakhulu imininingwane eqondwe eSihlokweni 15 no 16 luyosetshenziswa kuphela inhloso oluqoqelwe noma oluthunyelwe yona.
Akekho umuntu oyothola ulwazi lwezimali noma olunye uhlobo ngesenzo esincike ekutholeni ingane okwenzeka phakathi kwamazwe.
Imali eyohlawuliswa yileyo kuphela yezindleko ezihlanganisa imali yochwepheshe efanele yabantu ababambe iqhaza ekutholeni ingane.
Abaqondisi, abaphathi nabasebenzi bezigungu ezibandanyekayo ekutholeni ingane ngeke zihole imali enkulu engenamqondo ngemisebenzi abayenzile.
Umkhandlu onamandla afanele othola ukuthi kunemibandela yeSivumelwane engahlonishwanga noma okunengozi yokungahlonishwa uyokwazisa Umkhandlu Olawulayo wezwe lawo ngokushesha. Lo Mkhandlu Olawulayo uyoba nesibophezelo sokuqinisekisa ngokuthatha izinyathelo ezifanele.
Uma umkhandlu onamandla wezwe okuthunyelwa kulo umqulu ucela, kufanele unikwe umqulu ohunyushiwe onesiqiniseko sokuthi uyahambisana nowokuqala ongahunyushiwe. Ngaphandle uma kuhlinzekwe ngenye indlela, izindleko zokuhumusha ziyothwalwa ngabazali abafuna ukuthola ingane.
Imikhandlu enamandla afanele Yamazwe Azibophezele iyothatha izinyathelo ngokushesha ngenqubo yokuthola ingane.
d isimo esiqondiswe ezigungwini ezemukelwe kulelozwe siyothathwa njengesiqonde izigungu ezemukelwe kuleso sifunda.
Mayelana nezwe elisebenzisa izinhlelo zomthetho ezimbili noma ngaphezulu ezisebenza emikhakheni ehlukene yabantu, okuqondiswe emthethweni walelozwe kuyothathwa njengokuqonde uhlolo lomthetho ochazwe emthethweni walelozwe.
Izwe lapho izifunda ezehlukene zinemithetho eqondene nokuthola ingane ngeke ziboshezelwe ekusebenziseni Isivumelwane lapho izwe elinohlelo olulodwa lomthetho lingaboshezelwe khona.
Isivumelwane asiphazamisi isikhali esisetsheniswa emhlabeni lapho Amazwe Azibophezele eyingxenye yesivumelwane esiqukethe imibandela ezindabeni ezilawulwa yiSivumelwane ngaphandle uma kunesinqumo esiphikisayo esenziwe Ngamaqembu Amazwe athintekayo kuleso sikhali.
Amazwe Azibophezele angasayina izivumelwane neZwe noma ngaphezulu Elizibophezele ngenhloso yokuthuthukisa ukusebenza kweSivumelwane ngobudlelwane obukhona. Lezi zivumelwane zingasuka kuphela emibandeleni yeSihloko 14 kuya ku 16 no 18 kuya ku 21. Amazwe asayine leso sivumelwane ayothumela ikhophi esigungwini seSivumelwane.
Isivumelwane siyosebenza kuzo zonke iziwombe lapho isicelo esilandela Isihloko 14 sitholwe ngemuva kokuqala kweSivumelwane ezweni elithola nokuvela kulo ingane.
Unobhala-Jikelele weNgqungquthela yaseHague ngoMthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba uyobiza ngezikhawu ezithile Ikhomishani Ehlukile ngenhloso yokubuyekeza indlela okungasebenza kahle ngayo Isivumelwane.
Isivumelwane siyovuleleka ekusayinwemo Ngamazwe Angamalunga Engqungquthela yaseHague Ngomthetho Ozimele Wamazwe Omhlaba ngesikhathi ehlangene Okweshumi nesikhombisa namanye amazwe abambe iqhaza kuleyo Ngqungquthela.
Imishwana yokugcina iyomukelwa, ivunywe noma iphasiswe kanjalo nezikhali zokwemukela, zokuvuma nokuphasisa ziyonikwa Iziko Lezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands obhekele Amazwe alombuthano.
Elinye izwe lingemukela Isivumelwane ngemuva kokuqala kokusebenza kwaso ngendlela ehambisana neSihloko 46, indima 1.
Isikhali sokufinyelela siyobekwa engosini yokulondoloza.
Lokho kufinyelela kuyoba nomthelela kuphela oqondene nobudlelwane phakathi nezwe elifinyelela kubo namazwe azibophezele angazange aphikisane nesinqumo ezinyangeni eziyisithupha ngemuva kokuthola isinqumo sokwemukela esiqondiswe endinyaneni b yeSihloko 48. Ukuphikisa kungaphakanyiswa Ngamazwe ngesikhathi emukela, evuma noma ephasisa Isivumelwane. Ukuphikisa okuvelayo kuyokwaziswa umgcini zivumelwane.
Uma Izwe linezifunda ezimbili noma ngaphezulu okusebenza kuzo izinhlelo ezehlukene zomthetho ngodaba oludingidwa Esivumelwaneni, kungaba yisikhathi sokusayina, sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasisa inquma ukwelula Isivumelwane kwezinye izifunda zalo noma kwesisodwa noma ngaphezulu futhi lingakwazi ukuchibiyela isinqumo ngokwethula esinye noma yinini.
Leso sinqumo siyokwaziswa umgcini zivumelwane futhi siyochaza ngokucacile lezo zifunda okuyosebenza kuzo Isivumelwane.
Uma Izwe lingenzi sinqumo ngaphansi kwalesi Sihloko, Isivumelwane siyonabela kuzo zonke ezinye izifunda zalelozwe.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lokuqala lwenyanga elandela ukuphela kwezinyanga ezintathu ngemuva kokwethulwa kwesikhali sesithathu sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasiswa okuphawulwe eSihlokweni 43.
b Esifundeni okwelulwe kuso isivumelwane ngendlela ehambisana neSihloko 45 ngosuku lokuqala enyangeni elandela ukuphela kwezinyanga ezintathu ngemuva kwesaziso esiphawulwe kuleso Sihloko.
Izwe elibandanyekayo Esivumelwaneni lingasichitha ngokwazisa ngendlela ebhaliwe umgcini zivumelwane.
Ukuchitha isivumelwane kuqala ukusebenza ngosuku lokuqala enyangeni elandela ukuphela kwezinyanga eziyishumi nambili ngemuva kokuba umgcini zivumelwane ethole isaziso salolu hlobo. Uma kunesikhathi esidlula lesi okungachithwa ngaso isivumelwane esichazwe esazisweni, ukuchitha isivumelwane kuyoqala ukusebenza ngemuva kokuphela kwaleso sikhathi esinqunyiwe ngemuva kokuba umgcini zivumelwane enikwe isaziso.
Ukuchithwa kwezivumelwane eziqondwe eSihlokweni 47.
Ubufakazi bokusayina isivumelwane, igunya lokusayina isivumelwane.
Sisayinwe eHague, ngomhlakaenyangeni ka...19...ngezilimi zesiNgisi nesiFulentshi, yomibili imibhalo okuyiyona ngqo, ibhalwe ngombhalo owodwa oyolondolozwa eMtapweni woMbuso waseNetherlands, kanjalo kuyothunyelwa ikhophi eqinisekisiwe, ngemigudu efanele yosomaqhinga eLungeni ngalinye leZwe Eliyingxenye yeNgqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngosuku Lombuthano Wesikhombisa nakwamanye amazwe ngamanye abambe iqhaza kulowo Mbuthano.
B. ukuqinisekisa ukuthi amalungelo okugcina nokungena kwelinye izwe ngaphansi komthetho wezwe elizibophezele ayahlonishwa kwelinye izwe elizibophezele.
Amazwe Azibophezele ayothatha izinyathelo ezifanele zokuqinisekisa ukuthi ngaphakathi kwemikhandlu izinjongo zeSivumelwane ziyalandelwa. Ngale nhloso, ayosebenzisa leyo nqubo ephuthumayo nehamba phambili.
b. ngesikhathi sokususwa noma sokugcinwa kwengane, lawo malungelo ayesetshenziswa, ngokuhlanganyela noma ngamunye noma ayengasetshenziswa ukuba ingane ayisuswanga noma ayigcinwanga.
Amalungelo okugcina ingane aphawulwe endinyaneni a ngenhla, angaqhamuka ikakhulu ngokusebenza komthetho noma ngesizathu sesinyathelo somthetho noma sokuphatha noma ngesizathu sesivumelwane esinomthelela womthetho ngokulandisa komthetho wezwe.
Isivumelwane siyosebenza enganeni ebivame ukuhlala eZweni Elizibophezele esikhathini esiphambi kokwephula ilungelo lokugcina noma lokuvumela ingane ingene ezweni.
Isivumelwane siyoma ukusebenza ngesikhathi ingane ifinyelela eminyakeni engu-16 yobudala.
b. 'amalungelo okungena ezweni', ayoxuba ilungelo lokuthatha ingane iyiswe isikhathi esithile endaweni engafani nevame ukuhlala ingane.
Izwe Elizibophezele liyoqoka Umkhandlu Olawulayo uqhube imisebenzi enqunywe yiSivumelwane kuleyo mikhandlu.
Izifundazwe ezizimele, amazwe anohlelo olungaphezulu kolulodwa lomthetho noma amazwe anezinhlangano zezifunda ezizimele zikhululekile ukuqoka ngaphezulu koMkhandlu owodwa Olawulayo nomkhawulo wamandla azo ezifundeni. Ngesikhathi izwe liqoke Umkhandlu ongaphezulu kowodwa, liyoqoka Umkhandlu Olawulayo oyonikwa izicelo ngenhloso yokuzedlulisela eMkhandlwini Olawulayo oqondene kulelozwe.
Imikhandlu Elawulayo iyobambisana futhi ikhuthaze ukusebenzisana neminye imikhandlu enamandla afanele emazweni ehlukene ukuze izingane zibuyiswe kalula nokuzuza ezinye izinhloso zalesi Sivumelwane.
zokwazisana ngokusebenza kwalesi Sivumelwane nalapho kwenzeka khona, ukuqeda izingqinamba zokusebenza kwaso.
Noma ngubani, isikhungo noma enye inhlangano echaza ukuthi ingane isusiwe noma igcinwe ngendlela ephula amalungelo okugcina izingane ingafaka isicelo eMkhandlwini Olawulayo wendawo okuvame ukuhlala ingane noma Emkhandlwini Olawulayo welinye Izwe Elizibophezele ngenhloso yokuthola usizo lokubuyiswa kwengane.
d. lonke ulwazi olukhona maqondana nalapho ingane ikhona nemininingwane yomuntu okufanele ngabe uhleli nengane.
Isitifiketi noma umbiko ofungelwe osuka eMkhandlwini Olawulayo noma emkhandlwini ofanele wezwe elivame ingane noma kumuntu ogunyaziwe ngomthetho ofanele walelozwe.
g. omunye umbhalo ofanele.
Uma Umkhandlu Olawulayo othola isicelo esiphawulwe eSihlokweni 8 unenkolelo yokuthi ingane ikwelinye Izwe Elizibophezele, ngaphandle kokuchitha isikhathi iyothumela isicelo kulowo Mkhandlu Olawulayo wezwe Elizibophezele bese lazisa Umkhandlu Olawulayo noma umuntu ofake isicelo, kuye ngesimo ngasinye.
Umkhandlu Olawulayo wezwe lapho ingane ikhona uyothatha noma uyosiza ngezinyathelo eziyoholela ekubuyisweni kwengane ngaphandle kwempoqo.
Imikhandlu yobulungiswa nokuphatha Ezweni Elizibophezele liyothatha izinyathelo ngokushesha emcimbini wokubuyiswa izingane.
Uma umkhandlu wobulungiswa oqondene ungafinyelelanga esinqumeni ngaphambi kwamasonto ayisithupha kusukela osukwini okuqalwe ngalo udaba, ofake isicelo noma Umkhandlu Ophakeme Wezwe elizibophezele, ngokwalo noma ngokucelwa nguMkhandlu Ophakeme Wezwe elicelayo uyoba nelungelo lokucela Emkhandlwini Ophakeme wezwe elicelayo ukuba Umkhandlu wedlulisele eMkhandlwini wezwe elicelayo impendulo noma kulowo ofake isicelo, kuye ngesimo ngasinye.
Uma ingane isuswe noma igcinwe ngephutha ngokulandisa kweSihloko 13, kanti ngosuku lokuqala kodaba olwethulwe enkundleni yobulungiswa noma emkhandlwini wokuphatha wezwe elizibophezele okuhlala kulo ingane, futhi ungakapheli unyaka kusukela osukwini lokuthathwa noma lokususwa ngephutha kwengane, umkhandlu oqondene uyoyalela ukuba ingane ibuyiswe ngokushesha.
Umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha noma ngabe udaba luqalwe ngemuva konyaka okuphawulwe endimeni engenhla uyoyalela ukubuyiswa kwengane ngphandle uma kunobufakazi bokuthi ingane seyihleli ngokuzotha endaweni yayo entsha.
Lapho umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha ezweni elifake isicelo unenkolelo yokuthi ingane yedluliselwe kwelinye izwe, kufanele uchaze uhlelo okwenzeke ngalo nokuchitha isicelo sokubuyisa ingane.
a. umuntu, isikhungo noma isigungu esinakekele ingane asisebenzisanga ilungelo elinaso sokugcina ingane ngesikhathi kususwa noma kugcinwa ingane noma sasivumile noma savumela isimo kamuva sokususwa nokugcinwa kwengane; noma b. kunengozi enkulu yokuthi uma ingabuyiswa ingane lokho kuyoyibeka engozini yokulimala umzimba noma umphefumulo noma kubeke ingane esimweni esingabekezeleki.
Umkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha ungaphinde wenqabe ukukhipha umyalelo wokubuyisa ingane uma uthola ukuthi ingane iyaphikisana nokubuyiswa futhi seyifinyelele eminyakeni nasezingeni lokuvuthwa ngomqondo lapho ikwazi khona ukuveza umbono ofanele.
Ekucubunguleni zonke izimo eziphawulwe kulesi Sihloko, imikhandlu yobulungiswa nokuphatha iyobhekela ulwazi oluthinta imuva lenhlalonhle yengane olwethulwe nguMkhandlu Olawulayo noma esinye isikhungo esifanele sendawo okuhlala kuyo ingane.
Ekutholeni ukuthi ingane isuswe noma igcinwe ngephutha ngokwencazelo yeSihloko 3, imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha yezwe elicelayo lingaqaphela lokho okuhlinzekwe wumthetho kanjalo nezinqumo zobulungiswa noma zokuphatha ezemukelwe ngokusemthethweni noma ngenye indlela ezweni okuhlala kulo ingane ngaphandle kokwethembela enqubeni ethile ngenhloso yokuthola ubufakazi balowo mthetho noma yokwethembela kwezinye izinqumo zakwamanye amazwe ezingase zisetshenziswe.
Ngaphambi kokukhipha umyalelo wokubuyisa ingane, Imikhandlu yezobulungiswa noma yokuphatha ezweni Elizibophezele ingacela ofake isicelo athole emikhandlwini yezwe okuhlala kulo ingane isinqumo noma umhlahlandlela ochaza ukuthi ukususwa noma ukugcinwa kwengane bekuphambene nomyalelo weSivumelwane, lapho leso sinqumo sitholwa kulelozwe. Imikhandlu Elawulayo Yamazwe Azibophezele iyozama ngawo wonke amandla ukusiza ofake isicelo ngokuthola leso sinqumo.
Ngemuva kokuthola isaziso sokususa noma sokugcina ngokungemthetho ingane ngendlela elandiswa eSihlokweni 3, Imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha yezwe elizibophezele okuyiswe noma okugcinwe kulo ingane ngeke ithathe isinqumo ngobuqiniso bamalungelo okugcina ingane ngaphambi kokunquma ukuthi ingane ngeke ibuyiselwe emuva ngaphansi kwalesi Sivumelwane noma ngaphandle kokuba isicelo esifakwe ngokweSivumelwane singenziwanga ngesikhathi ngemuva kokuthola isaziso.
Ukuthi isinqumo esithinta ukugcina ingane senziwe noma sinelungelo lokwemukelwa ezweni elifake isicelo akusona isizathu esenele sokwenqaba ukuphindisela emuva ingane ngokweSivumelwane kodwa imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ezweni elifake isicelo lingabhekela izizathu zaleso sinqumo ekusebenziseni Isivumelwane.
Imibandela yalesi Sahluko ayinciphisi amandla omkhandlu wobulungiswa noma wokuphatha olawula ukubuyiselwa emuva kwengane noma ngasiphi isikhathi.
Isinqumo esithathwe ngaphansi kwalesi Sivumelwane ngokubuyiswa kwengane ngeke sithathiswe okwesinqumo ngokubheka nje isimo sokugcinwa kwengane.
Ukubuyiswa kwengane ngaphansi kweSihloko 12 kungenqatshwa uma isenzo singemukelwe yizinkambiso ezinqala zezwe elicelwayo ngokuvikela amalungelo esintu nenkululeko jikelele.
Isicelo sokwenza amalungiselelo okuhlela nokuthola isiqiniseko samalungelo okungena ezweni singethulwa Emikhandlwini Elawulayo Yamazwe Azibophezele ngendlela efanayo nesicelo sokubuyisa ingane.
Imikhandlu Elawulayo inezibophezelo zokubambisana nemigomo ebekwe eSihlokweni 7 yokukhuthaza igunya lokusebenzisa ngokukhululeka ilungelo lokungena ezweni nokufeza zonke izimo ezihambisana nalelo gunya. Imikhandlu Elawulayo iyothatha izinyathelo ezifanele zokususa zonke izingqinamba eziphazamisa ukusetshenziswa kwalawo malungelo. Ngendlela eqondile noma ehlukile ngesikhathi sokuqala kodaba, imikhandlu yokulawula iyoqala noma isize ngenhloso yokuhlela noma yokuvikela lamalungelo nokuqinisekisa indlela yokuhlonishwa kwezimo okusetshenziswa ngaphansi kwazo lamalungelo.
Asikho isibambiso, inkokhelo ehamba phambili noma ngabe ichazwe kanjani eyofuneka ngenhloso yesiqiniseko sokukhokhwa kwezindleko eziyodaleka ngomcimbi wobulungiswa noma wokuphatha othinteka ngaphansi kwalesi Sivumelwane.
Awukho umdati wezomthetho noma isimo esifanayo esiyofuneka ngokwendikimba yalesi Sivumelwane.
Noma yisiphi isicelo noma umbhalo othunyelwe eMkhandlwini Olawulayo wezwe elicelwayo uyothulwa ngolimi obhalwe ngalo okokuqala bese uphelezelwa ngumbhalo ohunyushelwe kolunye lwezilimi ezisemthethweni ezweni elicelwayo noma uma kwenzeka ube ngesiNgisi noma ngesiFulentshi.
Ngakolunye uhlangothi, ngokweSihloko 42, izwe elinesibophezelo lingahoxisa olunye lwalezi zilimi zesiFulentshi noma isiNgisi kodwa hhayi zombili esicelweni, endleleni yokuxhumana noma komunye umbhalo othunyelwe eMkhandlwini Olawulayo.
Izakhamizi Zamazwe Azibophezele nabantu abavame ukuhlala kuwo bayoba nelungelo lokuxhumana nabomthetho nezeluleko ngezindaba ezithinta ukusebenza kwalesi Sivumelwane kwelinye izwe elizibophezele ngezimo ezifanayo kube sengathi ngokwabo bayizakhamizi futhi bahlala kulelozwe.
Umkhandlu ngamunye uyothwala izindleko zayo zokusebenzisa Isivumelwane.
Imikhandlu Elawulayo neminye imisebenzi yomphakathi emazweni azibophezele ngeke ifake ingcindezi yokukhokha ngezicelo ezethulwe ngaphansi kwalesi Sivumelwane. Ikakhulu ngeke zidinge inkokhelo yomuntu ofake isicelo ngezindleko zodaba oluqhubekayo, uma kwenzeka lezo ezidaleke ngeqhaza lommeli noma labeluleki. Kubalulekile kodwa ukuthi umkhandlu ungafuna inkokhelo ethile yezindleko zokuthuthwa kwengane lapho seyibuyiswa.
Ngakolunye uhlangothi, izwe elizibophezele ngesicelo sokuhoxisa ulimi oluthile ngokulandisa Isihloko 42, lingachaza ukuthi alizibophezeli ekuthwaleni izindleko eziqondwe endimeni edlulile ezidalwe yiqhaza labammeli nabeluleki noma uhlelo lwenkantolo ngaphandle uma lezo zindleko zingaqoqwa wuhlelo lwayo lwezobulungiswa nokukhishwa kwezeluleko.
Emyalelweni wokubuyisela emuva ingane noma emyalelweni othinta amalungelo okungena ezweni ngaphansi kwalesi Sivumelwane, imikhandlu yobulungiswa noma yokuphatha ingajuba umuntu osuse noma ogcine ingane noma oyenqabele amalungelo okungena akhokhe izindleko ezifanele ezithwalwe ngofake isicelo kuhlangene nezindleko zohambo, ezinye ezithwaliwe noma inkokhelo yokufuna ingane, izindleko zabammeli bofake isicelo nalezo zokubuyisa ingane.
Uma kucaca ukuthi izidingo zalesi Sivumelwane azifezeki noma isicelo asinasisekele esigculisayo, Umkhandlu Olawulayo awubophezelekile ekwemukeleni isicelo. Kuleso simo, Umkhandlu Olawulayo uyokwazi ngokushesha ofake isicelo noma Umkhandlu Olawulayo okwethulwe kuwo isicelo, kuye ngesimo ngasinye sezizathu ezibekiwe.
Umkhandlu Olawulayo ungafuna isicelo siphelezelwe yigunya elibhaliwe elinika amandla okufaka isicelo ngegama lomunye umunt noma ukuqoka oyokwenza lomsebenzi.
Lesi Sivumelwane ngeke sivimbele muntu, sikhungo noma isigungu esibika ukwephulwa kwenqubo yokugcina nelungelo lokungena ezweni ngendlela engahambisani neSihloko 3 noma 21 ekufakeni ngqo isicelo emikhandlwini yobulungiswa noma yokuphatha emazweni azibophezele, akukhathalekile ngendlela ehlinzekiwe noma engahlinzekwanga yilesi Sivumelwane.
Sonke isicelo esethulwe eMikhandlwini Yokulawula noma esiqondwe emkhandlwini wobulungiswa noma wokuphatha Wezwe Elizibophezele ngendlela ehambisana nemigomo yalesi Sivumelwane kuhlangene nezincwadi nolunye ulwazi olwengeziwe noma olwethulwe nguMkhandlu Olawulayo siyothathwa njengobufakazi obemukelekile yizinkantolo noma yimikhandlu yokuphatha ezweni elizibophezele.
b. isimo somthetho wezwe okuvame ukuhlala kulo ingane siyothathwa njengesimo somthetho wesifunda salelozwe elivame ukuhlala ingane.
Maqondana nezwe elinezinhlelo ezimbili noma ngaphezulu zomthetho wokugcina izingane osebenza ezigabeni ezehlukene zabantu, okubhekiswe emthethweni walelozwe kuyothathwa ngokuqonde uhlelo lomthetho oluchazwe emthethweni walelozwe.
Izwe elinezifunda ezinemithetho eqondene nokugcina ingane ngeke liboshezelwe yilesi Sivumelwane lapho izwe elinohlelo olubumbene lomthetho belingeke laboshezelwa.
Lesi Sivumelwane siyolawula izindaba ezihlonzwe eSivumelwaneni somhlaka 5 ku Mandulo 1961 ngamandla emikhandlu nomthetho osebenza ekuvikelweni kwezingane ezingaphansi kweminyaka engu-18, phakathi kwamathimba athintekayo ezivumelwaneni zombili. Kungenjalo, isivumelwane samanje ngeke sinqinde ukusetshenziswa kwesikhali esibusayo emhlabeni phakathi kwamazwe omabili noma omunye umthetho wezwe okuxhunyanwa nalo ngenhloso yokubuyisa ingane ethathwe noma egcinwe ngendlela engafanele noma ehlelelwa amalungelo ayo.
Lesi Sivumelwane siyoqala ukusebenza emazweni Azibophezele kuphela uma ingane isuswe noma igcinwe ngendlela engafanele nokwenzeke ekungenini kwayo kulelozwe.
Esiwombeni sesinqumo esithathwe ngokweSihloko 39 noma 40, okuqondiswe endimeni eyandulele ezweni elizibophezele kuyothathwa ngokuqonde esifundeni noma ezifundeni okusebenza kuzo lesi Sivumelwane.
Isivumelwane siyovuleleka ukushicilelwa Ngamazwe angamalunga Engqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngesikhathi soMbuthano Weshumi nane.
Ingqungquthela iyomukela, ivume noma iphasise isivumelwane kanti lesi sinyathelo siyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Elinye izwe lingavumelana nesivumelwane. Isikhali senkomba yokwemukela isivumelwane iyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ezweni elivumile ngosuku lokuqala lwenyanga yesithathu ngemuva kokuba inkomba yemvume yethuliwe.
Imvume iyoba nomthelela oqonde kuphela ebudlelwaneni phakathi kwezwe elivumayo nalelo elizibophezele ngendlela eyokhomba ukwemukela kwalo isivumelwane. Leyo mvume kufanele yenziwe ngamanye amalunga ohulumeni abavumile, abemukele noma abaphasisa isivumelwane ngemuva kokuvunywa yizwe elithile. Ukuthobela isivumelwane kuyonikwa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands; loMnyango uyosedlulisa ngemigudu efanele yosomaqhinga nekhophi eyodwa efungelwe inikwe izwe ngalinye elizibophezele.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza phakathi kwezwe elithobele isivumelwane nalelo elemukele ukusebenzisana nelinye ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kokwemukelwa kwesinqumo.
Noma yiliphi izwe ngesikhathi lishicilela isivumelwane, lemukela, liphasisa isivumelwane lingachaza ukuthi isivumelwane siyonabela kuzo zonke izifunda ngezimo ezithinta amaxhama okuxhumana nomhlaba noma sibalule esisodwa noma zonke. Leyo ncazelo iyoqala ukubusa ngesikhathi sokuqala kwesivumelwane kulelozwe.
Leyo ncazelo kanjalo nokwelula isikhathi kwakamuva kuyothulwa eMnyangweni Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands.
Uma izwe elizibophezele linezifunda ezimbili noma ngaphezulu okusebenza kuzo izinhlelo ezahlukene zomthetho ngezindaba ezidingidwa eSivumelwaneni, ngesikhathi sokusayina, sokwemukela noma sokuphasisa lingakuveza ukuthi lesi Sivumelwane siyonabela kwezinye izifunda, kwesisodwa noma ezingaphezulu futhi lingakwazi ukwenza isichibiyelo ngokwethula enye incazelo esikhathini esizayo.
Noma yikuphi ukudalula okuphawuliwe kuyokwaziswa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands, kuchaze ngokucacile izifunda okuyosebenza kuzo Isivumelwane.
Lapho Izwe Elizibophezele linohlelo lokubusa olunezinhlaka zendlu yezigele, yobulungiswa nesishayamthetho ezisabalele emkhandlwini kazwelonke neminye embusweni, ukusayina, ukwemukela noma ukuphasisa lesi Sivumelwane noma ukudalula okuchazwe eSihlokweni 40 ngeke kube namthelela ngokusatshalaliswa kwamandla angaphakathi ezweni.
Ngaphambi kokwemukelwa, kokuphasiswa noma ukuvuma isivumelwane noma ngesikhathi sokudalula okwenziwa ngaphansi kweSihloko 39 noma 40, noma yiliphi izwe lingathatha izinyathelo ezihlinzekwe eSihlokweni 24 no 26, endimeni yesithathu. Ayikho enye indlela yokuzihlinzeka eyovunyelwa.
Noma yiliphi izwe lingahoxisa ukuhlinzeka isimo esithile noma ngasiphi isikhathi. Ukuhoxa kuyokwaziswa Umnyango Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands. Ukuhlinzeka kuyophelelwa ngamandla ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kwesaziso esiphawulwe endimeni endulelayo.
Isivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kokwethulwa komqulu wokugunyaza ukwemukela, ukuvuma nokuphasisa isivumelwane okuchazwe eSihlokweni 37 no 38.
Esifundeni noma engxenyeni yaso efakwe esivumelwaneni ngendlela ehambisana neSihloko 39 noma 40, ngosuku lokuqala enyangeni yesithathu ngemuva kwesaziso esiqondwe kuleso Sihloko.
Isivumelwane siyoqhubeka nokusebenza iminyaka emihlanu kusukela osukwini esiqale ngalo ngendlela ehambisana neSihloko 43 nasemazweni asemukele kamuva isivumelwane.
Uma ingekho impikiswano nokuchithwa kwesivumelwane, siyovele sivuselelwe futhi eminye iminyaka emihlanu.
Impikiswano iyothulwa eMnyangweni Wezindaba Zangaphandle eMbusweni waseNetherlands okungenani kusasele izinyanga eziyisithupha ngaphambi kokuphela kwesikhathi esibekiwe seminyaka emihlanu. Kungenzeka isivumelwane esichithwayo sibophezele kuphela izifunda ezithile noma izingxenyana zazo.
Ukuchithwa kwesivumelwane kuyoba nomthelela kuphela ezweni elikhiphe isaziso ngesimo. Isivumelwane siyoqhubeka nokusebenza nakwamanye amazwe azibophezele.
nokuchitha isivumelwane esichazwe eSihlokweni 44. Ubufakazi bokusayina, igunya lomuntu osayina Isivumelwane.
Konke kusayinwe eHague, ngomhlaka 25 Mandulo 1980 ngolimi lwesiNgisi nesiFulentshi ngemibhalo yomibili engahunyushiwe, ikhophi eyodwa yombhalo yethulwe emtapweni kaHulumeni woMbuso waseNetherlands kanjalo nekhophi efungelwe ithunyelwe ngemigudu efanele yosomaqhinga ezweni ngalinye eliyilunga lamazwe eNgqungquthela yaseHague Ngomthetho Wangasese Wamazwe Omhlaba ngelanga loMbuthano Weshumi nane.
Edalula ukuthi izinyathelo ezinqala zokunqanda nokulwa nokuhweba ngabantu, ikakhulu abesifazane nezingane, zidinga iqhinga elibanzi emazweni okuqala, okwedluliswa nokuhanjiswa kulo abantu futhi kufanele lihlanganise imizamo yokunqanda lowo mkhuba wokuhweba, ukujezisa izikhohlakali nokuvikela abahlukunyezwayo ngesenzo esixuba ukuvikela ilungelo lesintu elihlonishwa emhlabeni wonke.
Ukubhekela amaqiniso okuthi nakuba kunamatulo amaningi aqukethe imithetho nemizamo ebonakalayo yokulwa nokuxhashazwa kwabantu, ikakhulu abesifazane nezingane, kunetulo elaziwa emhlabeni wonke eliqondene nazo zonke izici eziqondene nokuhweba ngabantu.
Kunozwelo lokuthi ukwentuleka kwamatulo afanele, abantu abasengcupheni yokudayiswa ngeke bavikeleke ngendlela efanele.
Uma kubhekwa emuva kwiSinqumo Somkhandlu Omkhulu u- 53/111 esathathwa ngomhla ka 9 Zibandlela lapho Umkhandlu wanquma khona ukusungula ikomidi elivulelekile elixube ohulumeni ngenhloso yokuqhamuka nesivumelwane esibanzi esibandakanya amazwe ehlukene nokulwa nobugebengu obuhleliwe nokuxoxa nje ngokusungula icebo lomhlaba elibhekene nesimo sokuhweba ngabesifazane nezingane.
Lesi Sisekelo Sesivumelwane sengezela Isivumelwane seNhlangano Yezizwe esilwa Nobugebengu Obuhleliwe. Siyohunyushwa ngokuhlanganyela neSivumelwane.
Sesivumelwane, ngaphandle uma kuhlelwe ngenye indlela.
Sisekelo Sesivumelwane kuyothathwa njengokwephula iSisekelo Sesivumelwane esisungulwe ngenkambo yalesi Sivumelwane.
c Ukukhuthaza indlela yokubambisana phakathi kwamazwe ngenjongo yokuhlangabezana nezinhloso ezimisiwe.
a "Ukuhweba ngabantu" kuchaza ukuqasha, ukuthutha, ukwedlulisa, ukucashisa noma ukwemukela abantu ngokwesabisa noma ngokusebenzisa indluzula noma olunye uhlobo lokwesabisa, lokuthumba, lomkhonyovu, lwenkohliso, lokusebenzisa amandla budedengu noma isikhundla noma ukunika noma ukuthola inkokhelo noma umhlomulo ngenhloso yokuthola imvume yomuntu onamandla komunye ngenjongo yokumxhaphaza.
d "ingane" iyochaza noma yimuphi umuntu oneminyaka yobudala engaphansi kuka-18.
Lenqubo iyosebenza njalo ngaphandle uma kunolunye uhlelo olwehlukile ekunqandeni, ekuphenyeni nasekushushiseni izenzo eziphambene ezisungulwe eSihlokweni 5 sale Sisekelo Sesivumelwane lapho lezo zenzo zixhantele kwamanye amazwe futhi zibandakanya ithimba elihleliwe lobugebengu kanjalo nokuvikela abahlukunyezwe ngezenzo zobubi.
Izwe ngalinye eliyingxenye yesivumelwane liyomisa umthetho lithathe izinyathelo ezidingekile zokunquma izenzo ezithile njengobugebengu ngendlela ehlonzwe esihlokweni 3 saleSisekelo Sesivumelwane, inqobo uma zenziwa ngenhloso.
c ukuhlela noma ukujuba abanye ekwenzeni icala elihlonzwe endimeni 1 yalesi sihloko.
Eziwombeni ezifanele nalapho ikhona indlela emthethweni wasekhaya, izwe ngalinye eliyingxenye yesivumelwane liyovikela ukudalulwa kwegama nomuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa kubandakanya kokunye indlela yokufihla ulwazi lwecala lokudayiswa komuntu.
b usizo lokuvumela imibono nokucutshungulwa kwayo ngezikhathi ezithile zokuqhubeka kwecala lezephula-mthetho, lokhu kuyokwenziwa ngendlela engabeki engcupheni amalungelo abamangalelwa.
d amathuba omsebenzi, emfundo noqeqesho.
Ngesikhathi sokusebenzisa imibandela yalesi sihloko, izwe ngalinye liyobhekela iminyaka, ubulili nezidingo ezehlukile zengane ehlukunyezwe ngokudayiswa, ikakhulu izidingo ezihlangene nezindlu, imfundo nokunakekelwa.
Izwe ngalinye liyozama ukuhlinzeke abahlukunyezwe ngokudayiswa ngendawo ephephile ngesikhathi besezifundeni zawo.
Izwe ngalinye liyoqikelela ukuthi uhlelo lomthetho wasekhaya uqukethe izinyathelo ezinika abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa ithuba lokuthola isinxephezelo ngomonakalo odalekile.
Ngaphezulu kwezinyathelo ezihlangabezana nesihloko 6 zaleSisekelo Sesivumelwane, izwe ngalinye liyocabanga ngokumisa umthetho nezinye izinyathelo ezifanele ezivumela abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa bahlale ezweni layo, okwesikhashana noma ngokugcwele, kuye ngesimo ngasinye.
Ekusebenzeni kombandela oqukethwe endimeni 1 yalesi sihloko, izwe ngalinye liyobhekela kahle amaphuzu aqondene nobuntu nozwelo.
Izwe ngalinye lomuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa noma lapho umuntu enelungelo lokuhlala khona ngokugcwele liyohamba phambili ekuqinisekiseni ngokuphepha kwakhe kanjalo limemukele ekubuyisweni kwakhe ngaphandle kokuchitha isikhathi.
Uma izwe libuyisa umuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa kwelinye lapho lowo muntu eyisakhamuzi khona noma ebenelungelo lokuhlala ngokugcwele ngaphambi kokuthunjwa, ukubuyiswa kuyothathwa njengokuziqokela mayelana nokuphepha kwakhe nesimo nje sengalo yomthetho esithinta ukuthi lowo muntu uhlukunyezwe ngokudayiswa.
Ngesicelo sezwe elemukela umuntu, ngaphandle kokuchitha isikhathi, izwe elicelwayo liyokhipha isiqiniseko sokuthi ngempela lowo muntu ohlukunyezwe ngokudayiswa uyisakhamuzi salelozwe noma ubenelungelo lokuhlala lapho ngokugcwele ngesikhathi engena ezweni elimtholayo.
Ukuphuthumisa isimo sokuphindisela emuva umuntu ohlukunyezwe ngokudayiswa ongenazo izincwadi eziqondile, izwe eliyingxenye yesivumelwane lapho umuntu eyisakhamuzi khona noma ayenelungelo lokuhlala khona ngokugcwele ngesikhathi engena ezweni atholwe kulo, uma licelwa, liyovuma ukudweba izincwadi zokuvakasha noma elinye igunya elifanele lokwenza umuntu ahambele noma angene kulo.
Lesi sihloko asibeki engcupheni ilungelo elinikwe abantu abahlukunyezwe ngokudayiswa ngomunye wemithetho yasekhaya ezweni elemukela umuntu.
Lesi sihloko asibeki engcupheni isivumelwane esisayinwe ngamazwe amabili noma ngaphezulu esibusa ingxenye noma ngokuphelele ukuphindiselwa emuva kwabantu abebedayisiwe.
b zokuvikela ekuhlukunyezweni abantu abadayisiwe, ikakhulu abesifazane nezingane.
Amazwe abambisene ayozama ukuthatha izinyathelo ezifana nocwaningo, imikhankaso yokwazisa nabezindaba kanjalo nemizamo yezenhlalakahle nezomnotho yokunqanda nokulwa nokuhweba ngabantu.
Inqubomgomo, izinhlelo nezinye izinyathelo ezisungulwe esihlokweni ziyobandakanya ukubambisana nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nezinye izinhlangano eziqondene kanjalo nemikhakha yomphakathi.
Amazwe abambisene ayothatha futhi aqinise izinyathelo zokugwema izinto ezenza abantu, ikakhulu abesifazane nezingane babe sengcupheni yokudayiswa njengobuphofu, izinga eliphansi lentuthuko nokwentuleka kwamathuba afanayo, amazwe ayozama lokhu ngokubambisana ngamabili noma ngaphezulu.
Amazwe abambisene ayoshaya noma aqinise umthetho noma ezinye izinyathelo ezifana nezemfundo, ezenhlalakahle noma ezamasiko ezixube ukuthena amandla izimo eziholela ezinhlotsheni zokuxhaphaza abantu, ikakhulu abesifazane nezingane nokuholela ekuhwebeni ngabantu, lokhu kuyokwenziwa ngokubambisana phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu.
c izindlela namaqhinga asetshenziswe ngamathimba obugebengu obuhleliwe ngenhloso yokuhweba ngabantu kuhlangene nokuqasha nokushushumbisa abantu abahlukunyeziwe, izindlela ezisetshenzisiwe nokuxhumana phakathi kwabantu ngabanye namaqembu enze lomsebenzi wenkohlakalo yokuhweba ngabanye nokwenza imizamo yokuthola amaqhinga abawasebenzisayo.
Amazwe abambisene ayothula noma aqinise uqeqesho lokuphoqelela isimo somthetho, ukungena kwabantu ezweni nesibalo sabasebenzi balomkhakha ngenhloso yokunqanda uhwebo ngabantu. Uqeqesho kufanele lubhekane kakhulu namaqhinga asetshenziswayo ekunqandeni lolo hwebo, ukushushisa izephulamthetho nokuvikela amalungelo abantu abahlukunyeziwe kanjalo nokubavikela kulabo abahweba ngabantu. Uqeqesho kufanele futhi lubhekele isidingo sokuhlonipha amalungelo esintu nezinto ezithinta ingane nobulili bese lukhuthaza ukubambisana nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni, ezinye izinhlangano eziqondene neminye imikhakha yomphakathi.
Amazwe abambisene athola ulwazi ayohambisana nesicelo esenziwe ngelinye eledlulise ulwazi olunemibandela yokusetshenziswa.
Ngaphandle kokubeka engcupheni izibophezelo zamazwe omhlaba ngokuhamba kwabantu, amazwe abambisene ayozama ngokusemandleni awo ukuqinisa ingalo yomthetho emingceleni yezwe ngendlela efanele yokunqanda nokuthola abantu abahweba ngabanye.
Izwe ngalinye elibambisene nelinye liyoshaya umthetho noma lithathe izinyathelo zokunqanda izenzo zezithuthi zempahla ukuba zingasetshenziswa njengesikhali sokubhebhezela inkohlakalo yokuhweba ngabantu esungulwe ngokulandisa kweSihloko 5 saleSisekelo Sesivumelwane.
Lapho kungenzeka nangaphandle kokubeka engcupheni izivumelwane ezikhona zomhlaba, izinyathelo nemizamo iyoxuba ukusungulwa kwezibophezelo kwabemboni yokuthutha okuyinto ethinta amabhizinisi okuthutha nabanikazi bomsebenzi noma abashayeli bayo yonke inhlobo yezithuthi ukuthola ukuthi abagibeli banezincwadi ezifanele zokuhambela kwelinye izwe.
Izwe ngalinye liyothatha izinyathelo ezibalulekile ngendlela ehambisana nomthetho wezwe ukusebenzisa untshwinyo ezigamekweni zokwephulwa kwesibophezelo esiphawulwe endimeni 3 yalesi Sihloko.
Izwe ngalinye liyocabanga ngokuthatha izinyathelo ezigunyaza ukwenqaba isicelo sencwadi yokungena ezweni noma ukuchitha imvume ekhona yokungena ezweni kubantu abathintekayo ebugebengwini obuchazwe kule Sisekelo Sesivumelwane.
Ngaphandle kokubeka engcupheni Isihloko 27 seSivumelwane, Amazwe abambisene ayocabanga ukuqinisa ubambiswano phakathi kwezikhungo ezigade emingceleni ngezinyathelo zokusungula nokugcina amaxhama okuxhumana ngqo njengelinye lamakhambi.
b ukuqinisekisa ngokwethembeka nokuphepha kwezincwadi zokuvakasha noma omazisi abakhishwe wuhulumeni noma abenzelwe izwe ngomunye umuntu nokunqanda ukwenziwa kwezincwadi zomgunyathi.
Ngokuhambisana nomthetho wezwe, ngemuva kwesicelo esifanele, elinye lamazwe abambisene lingaqinisekisa ngokwemukeleka nokusho ukuthi izincwadi ziyiqiniso futhi zakhishwa noma kuneqiniso lokuthi zakhishwa yilelozwe noma zisolwa ngokukhishwa egameni lezwe ngenhloso yokusetshenziswa ekuhwebeni ngabantu.
Akukho kule Sisekelo Sesivumelwane okuyoba nomthelela, izibophezelo nempoqo emazweni nakubantu ngabanye ngaphansi komthetho wamazwe omhlaba kuhlangene nomthetho wamalungelo esintu emhlabeni wonke nomthetho wozwelo, ikakhulu osebenza Esivumelwaneni sango 1951 neSisekelo Sesivumelwane sika 1967 maqondana Nesimo Sababaleki nenkambiso yokungaxhaphazi esiqukethwe lapho.
Imizamo ebekwe kwiSisekelo Sesivumelwane iyohunyushwa futhi isetshenziswe ngendlela engabandlululi muntu ngesizathu sokuhlukunyezwa kwabo ngokushushumbiswa ngabanye. Ukuhunyushwa nokusebenza kwale mizamo kuyohambisana nenkambiso yamazwe omhlaba eyazisa ukungabandlululi.
Amazwe abambisene ayozama ukuxazulula impikiswano ethinta ukuhunyushwa nokusetshenziswa kwaleSisekelo Sesivumelwane ngokuxoxisana.
Yonke impikiswano ekhona phakathi kwamazwe amabili noma ngaphezulu ethinta ukuhunyushwa nokusetshenziswa kwale Sisekelo Sesivumelwane okungaxazululeki ngokubonisana ngokushesha kuyodluliselwa kumxazululi ozimele oyokhipha isinqumo esingujuqu, uma elinye lamazwe licela kanjalo.
Ngesikhathi sokusayina, sokwemukela noma sokuphasisa noma sokwemukela kamuva leSisekelo Sesivumelwane, izwe elibambisene nelinye lingadalula ukuthi aliziboni libophezelekile yindima 2 yalesi Sihloko. Amanye amazwe abambisene ngeke aboshezelwe yindima 2 yalesi sihloko kunoma yiliphi izwe elizenzele leso sinqumo.
Noma yiliphi izwe elizenzele lesi sinqumo ngendlela ehambisana nendima 3 yalesi sihloko lingahoxisa isinyathelo salo noma yinini ngokwazisa Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe.
Lesi Sisekelo Sesivumelwane siyovuleleka kuwo wonke amazwe ukuze asayine kusuka ngomhlaka 12 kuya ku 15 Zibandlela 2000 ezweni laseNtaliyane, endaweni I-Palermo bese kuthi ngemuva kwalokho eKomkhulu leNhlangano Yezizwe e-New York kuze kube ngu Zibandlela ka 2002.
Lesi Sisekelo Sesivumelwane siyovuleleka ukusayinwa yizinhlangano zezomnotho ezibumbene ezifundeni inqobo uma okungenani ilunga elilodwa lamazwe alezo zinhlangano esayine leSisekelo Sesivumelwane ngendlela ehambisana nendima 1 yalesi sihloko.
Lesi nqubo iyosebenza uma seyemukelwe, ivunyiwe noma iphasisiwe. Amatulo okwemukela, okuvuma noma okuphasisa ayothulwa kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe. Inhlangano ebumbeni yezomnotho esifundeni ingethula izincwadi zayo zokwemukela, zokuvuma noma zokuphasisa uma okungenani elinye lamalunga ezwe lenze njalo nalo. Kuleso siphakamiso sokwemukela, sokuvuma noma sokuphasisa, leyo nhlangano iyodalula igalelo lamandla ayo ngezindaba ezibuswa yileSisekelo Sesivumelwane. Lezo zinhlangano ziyobuye zazise umgcini mibhalo ngezinguquko ezithile ezithinta igalelo namandla azo.
LeSisekelo Sesivumelwane sivuleleke kunoma yiliphi izwe noma inhlangano ebumbeni yezomnotho esifundeni lapho elinye lamalunga ezwe liyingxenye khona yaleSisekelo Sesivumelwane. Izincwadi zokungena kuleSisekelo Sesivumelwane ziyonikwa Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe. Ekungeneni kwiSisekelo Sesivumelwane, inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni iyodalula igalelo namandla ayo ngezindaba ezibuswa yileSisekelo Sesivumelwane. Lezo zinhlangano ziyokwazisa nomgcini mibhalo ngezinguquko ezenziwe emandleni nasegalelweni lazo.
LeSisekelo Sesivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lwamashumi ayisishagalolunye ngemuva kokwethulwa kwezincwadi ezifanele zokwemukela, zokuvuma noma eziphasisa iSisekelo Sesivumelwane ngaphandle kokuthi ngeke siqale ngaphambi kokwemukelwa kwaso. Ngenhloso yalendima, wonke amatulo noma izincwadi ezethulwe yinhlanganweni ebumbene yezomnotho esifundeni ngeke ibalwe njengesengezelo esethulwe yilunga lezwe elimele leyonhlangano.
Izwe ngalinye noma inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni emukela, evuma noma ephasisa iSisekelo Sesivumelwane ngemuva kwetulo lamashumi amane , leSisekelo Sesivumelwane siyoqala ukusebenza ngosuku lwamashumi amathathu ngemuva kokwethulwa kwaso yizwe noma yinhlangano ethintekayo noma ngosuku okuqala ngalo ukusebenza iSisekelo Sesivumelwane ngendlela elandela indima 1 yalesi sihloko, kuye ngokuthi yikuphi okwenzeka kamuva.
Ngemuva kweminyaka emihlanu kusukela siqalile leSisekelo Sesivumelwane, Izwe eliyingxenye yeSisekelo Sesivumelwane lingaphakamisa isichibiyelo esiyothulwa kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe, uNobhala uyodlulisa isiphakamiso emazweni abambisene naseNgqungqutheleni Yamazwe Abambisene Ngesivumelwane ngenhloso yokucubungula nokunquma ngesiphakamiso. Amazwe abumbene ngaleSisekelo Sesivumelwane ahlangana eNgqungqutheleni Yamazwe ayozama ukufinyelela esivumelwaneni ngesichibiyelo ngasinye. Uma yonke imizamo yokufinyelela esivumelwaneni yehluleka, sekuyothathwa isinqumo ngokusebenzisa isixazululo sokuthatha isinqumo sokuvota lapho kudingeka khona ingxenye yokubili kokuthatha yamazwe akhona emhlanganweni weNgqungquthela Yamazwe.
Enamandla engazenza, lenhlangano ingasebenzisa ilungelo lokuvota elitholakala kulesi sihloko ngokuphonsa isibalo samavoti esilingana nesibalo samalunga amazwe ayo ayingxenye yeSivumelwane. Lezo zinhlangano ngeke zikwazi ukusebenzisa ilungelo lokuvota uma amazwe angamalunga esebenzise ilungelo lawo lokuvota.
Isichibiyelo esemukelwe ngokulandisa kwendima 1 yalesi sihloko sencike ekwemukelweni, ekuvunyweni noma ekuphasisweni kwaso ngamazwe abambisene.
Isichibiyelo esemukelwe ngokulandisa kwendima 1 yalesi sihloko siyoqala ukusebenza ezweni ezinsukwini ezingamashumi ayisishagalolunye ngemuva kosuku okwethulwe ngalo kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe incwadi yokwemukela, yokuvuma noma yokuphasisa izinguquko.
Uma siqala ukusebenza isichibiyelo, siyobophezela lawo mazwe avume ukuboshezelwa. Amanye amazwe ayoqhubeka nokuboshezelwa yileSisekelo Sesivumelwane nezinye izichibiyelo ezenziwe zemukelwa, zaphasiswa esikhathini esedlule.
Izwe eliyingxenye yeSisekelo Sesivumelwane lingaqoka ukungahloniphi iSesivumelwane ngokubhala isaziso esiqondiswe kuNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe. Ukwenqaba kuyoqala ukusebenza enyakeni owodwa ngemuva kokutholwa kwesaziso nguNobhala-Jikelele.
Inhlangano ebumbene yezomnotho esifundeni iyophelelwa wubulungu bale Sisekelo Sesivumelwane uma wonke amazwe ayo angamalunga ephuma kule Sisekelo Sesivumelwane.
Unobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe unesikhundla sokulondoloza leSisekelo Sesivumelwane.
Umbhalo wokuqala waleSisekelo Sesivumelwane obhalwe ngesi-Arabhu, Isishayina, Isingisi, Isifulentshi, IsiRashiya neSipanishi yimibhalo ebhalwe ngqo engewona amakhophi eyonikwa uNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe.
NJENGOFAKAZI , amanxusa asayinile, enikwe igunya elifanele Ngamazwe awamele, basayine leSisekelo Sesivumelwane.
f ukukhuthaza isimo sokuvikela, sokuthuthukisa nenhlalanhle yezingane ezweni.
Umthethosivivinywa unezahluko ezingu-23 kanti ezinye zezibalulekile zifingqwe ngezansi.
Izahluko 1 no 2 zidingida ukuhumusha, izinhloso nokusebenza ngempela koMthethosivivinywa kanye nenkambiso evamile equkethwe nguMthethosivivinywa...
Isahluko 3 sihlinzeka ngamalungelo ezingane futhi sidingide izindaba ezifana "nesidingo esikhulu sengane", "imikhuba eyingozi", "ukufinyelela ezinkantolo zezingane", "izibophezelo zezingane" "neminyaka yokufinyelela ebudaleni".
Isahluko 4 sidingida izibophezelo namalungelo obuzali bese zihlinzekela ukuthola nokulahlekelwa yizibophezelo namalungelo obuzali nezindaba ezifana nokwabiwa kwamalungelo obuzali namalungelo ezingane ezizalwe ngokusebenzisa ubuciko.
Isahluko 5 sidingida izinkantolo zezingane bese sihlinzeka ngokusungula, isimo namandla enkantolo nemiyalelo engathathwa yizo.
Isahluko 7 sidingida intuthuko yengane lapho isencane kanti Isahluko 8 sidingida ukuvikelwa kwezingane nezindaba ezifana nohlelo lokuvikela izingane, usomqulu kazwelonke wokuvikelwa kwezingane nemizamo yokuvikela ethinta impilo yezingane.
Isahluko 10 sidingida ngengane edinga ukunakekelwa nokuvikelwa, sihlinzekele nokuqagulwa kwezingane ezidinga usizo lokunakekelwa nokuvikelwa.
Isahluko 13 sidingida ukunakekelwa ngumzali ongesiyena owegazi nokunakekelwa ngamalunga omndeni.
Isahluko 14 sidingida ngokusungulwa nokubhaliswa kwezikhungo zokunakekela ingane nentsha, Isahluko 15 sikhulume ngemipheme yokukhosela kanti Isahluko 16 no 17 ngokuthola ingane okwenzeka phakathi kwamazwe ehlukene.
Isahluko 18 sikhulume ngokuthunjwa kwezingane nomthelela weSivumelwane saseHague Ngokuthunjwa Kwezingane Emhlabeni lapho sichaza khona ukuthi siyoba namandla omthetho.
Isahluko 20 sikhuluma ngodaba lobumama bomfakela.
Umnyango Wentuthuko Yezenhlalakahle uxhumene kakhulu neKhomishana Yomthetho yaseNingizimu Afrika, Iminyango Yezobulungiswa, Ezemfundo, Ezempilo, Ezabasebenzi, Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika, izifundazwe, Izinhlangano ezingaxhumene nohulumeni kuzwelonke abethula imisebenzi neHhovisi likaMongameli elengamele Amalungelo ezingane. Imibuthano yezifundo ngemibandela yoMthethosivivinywa yabanjwa neKomidi Lemisebenzi Yentuthuko Yezenhlalakahle nezigungu kanye nemikhandlu kazwelonke.
Uhlaka loMthethosivivinywa Ophathelene nezingane wasatshalaliswa nezifundazwe, iminyango kazwelonke nezinhlangano ezingaxhumene nohulumeni nabethuli bemisebenzi ngenhloso yokuthola imibono kanti uMthethosivivinywa uyoshicilelwa kwiGazethe ukuthola olunye uvo.
Ukwedlulisa amandla/imisebenzi ezifundazweni nakomasipala.
Ukusungulwa kwezinye Izinkantolo Zezingane eSahlukweni 5, ikakhulu ukuqokwa komabhalane bezinkantolo zezingane.
Ukuhlinzeka nokuxhasa izikhungo Zezinkulisa zabantwana nezinhlelo eSahlukweni 7.
Ngokuhambisana nesenzo sokukala umsebenzi, Umnyango usohlelweni lokudweba phansi zonke izindleko eziqondene noMthethosivivinywa.
Umnyango weNtuthuko Yezenhlalakahle naBeluleki Bomthetho bakaHulumeni banombono wokuthi loMthethosivivinywa kufanele udingidwe yisiShayamthetho ngendlela ehambisana nenqubo esungulwe esigabeni 76 soMthethosisekelo.
